Danske rahapesu raport maksis vähemalt 27 miljonit

Danske rahapesu raporti tutvustamine Foto: Eero Vabamägi

Kolmapäeval avaldatud Danske sisejuurdluse raport, mis uuris võimalikku rahapesu läbi panga Eesti filiaali, läks maksma vähemalt 27 miljonit eurot.

Danske nõukogu asejuht ja riskikomitee juht Carol Sergeant ütles toona, et pna on kulutanud 200 miljonit Taani krooni ehk ligi 27 miljonit eurot viimase aasta uurimise peale.

Kokku vaadati raporti koostamise käigus läbi 12 000 dokumenti ja 8 miljonit emaili. Lisaks tehti 70 intervjuud praeguste ja endiste töötajatega. Kokku töötas raporti kallal 70 inimest.

Kokkuvõtvalt leidis rapot, et Danske Eesti filiaalis rikuti massiivsest rahapesureegleid ,süüdlaseks tehti 42 endist eestlasest pangatöötajat, Kopenhaageni keskkontor sai aga noomida tugevalt longanud järelvalvemeetmete eest.

Sellegi poolest jäid paljud asjad lahtised. Nii avaldas Postimees täna tosin vastuseta jäänud küsimust.

Kui palju Danske Eestist läbi käinud 200 miljardist eurost on kuritegelik raha?

Raportist ei nähtu, kui palju raha pesti Eesti haru kaudu. Raport teatab üksnes seda, kui palju mitteresidentidest kliente oli pangal aastail 2007–2015 oli ning kui suur oli nende tehtud käive.

Miks oli Danske siseaudit Tallinnas toimuva suhtes aastaid pime?

Raportist selgub, et hulk Danske grupi siseauditeid andis Danske Eesti harus toiminud rahapesu tõkestamise meetmetele aastatel 2011–2013 ühtejärge hinnangu «rahuldav» või «hea». Nüüd teame, et just sel ajal käis pangast läbi enim kahtlast raha.

Miks ei tekitanud Balti riigi panga kohta enneolematu mitteresidentide hulk emapangas ühtki küsimust?

Danske juht Thomas Borgen oli aastatel 2009–2012 Danske rahvusvahelise panganduse juht, kelle otsealluvuses oli Danske tegevus Baltimaades, sh Eesti filiaali ärimudel.

Miks kadusid vihjed Danske Eestis valitsevast korratusest Kopenhaagenis kui vits vette?

Raportöörid avastasid mitu juhtumit, kui vihje Danske Eestis toimuva kohta jõudis emapanga keskastme töötajateni Taanis, ent probleem haihtus koosoleku päevakorrast enne tegevjuhtkonna kõrvu jõudmist.​

Kas Danske ladvikut pestakse puhtaks PR-operatsiooniga?

Danske enda tellimusel Taani advokaadibüroos tehtud auditikokkuvõte vabastab juriidilisest vastutusest järjekindla ja suure reeglite rikkumise eest Danske juhtkonna nii Tallinnas kui ka Kopenhaagenis. Veel enne raporti avaldamist lekkisid lääne meediasse kontekstist välja rebitud materjalid, millega üritati luua muljet, et eestlased lihtsalt hanitasid Danske Kopenhaageni juhtkonda.

Miks jättis Taani finantsjärelevalve oma töö tegemata?

Taani panga Tallinna haru pidanuks reeglite järgi kontrollima Taani finantsjärelevalve. Selle asemel leidub raportis kirjeldusi, kuidas Taani finantsjärelevalve pöördub Danske poole murega, et neil elab igasugu nõudmistega seljas Eesti finantsinspektsioon ja et midagi tuleks ette võtta.​

Milline oli Danske Eesti juhi Aivar Rehe roll tegelikult ja kui palju ta teadis?

Rehe juhtis Sampo ja Danske Eesti haru kümme aastat ühtejärge ajal, mil sellest kujundati toru ida mitteresidentide rahaülekannetele lääne maksuparadiisidesse. Nii tema ise kui ka Danske on Rehe rollist seni rangelt vaikinud.

Miks pole Rehe nime raporti kokkuvõttes kordagi mainitud?

Raportöörid loevad süüdlastena üles küll hulga Danske Eesti filiaali endisi keskastme töötajaid, ent juhi kohta ei leidu poolt silpigi. Samuti pole Rehe nende kaheksa seas, kelle kohta Danske esitas avalduse Eesti politseile ja prokuratuurile. Mis kokkulepe tagas sellise ringkaitse?

Kes on Danske Eesti haru vihjeandja?

2013. aasta 27. detsembril saatis Danske Eesti töötaja peakontorisse kirja konkreetsete juhtumite kirjeldusega, kuidas pank võimaldas kuritegelikku raha üle kanda. Taani ajaleht Berlingske on kirjutanud, et kirja autor oli üks keskastme juht.

Kas ja kui, siis kes said kasu?

Pangale seaduse järgi kehtivatest rahapesu tõkestamise reeglitest oldi Danskes teadlikud nii siin- kui ka sealpool Läänemerd. Finantsinspektsioon teatas neist nõuetest pangale ja karmistas neid mitu korda. Millise mammona nimel see teadmine kalevi alla lükati?

Kes vastutab?

Taanlased ütlesid, et vastutab Eesti ja kontrollima peab Eesti finantsinspektsioon, eestlased aga, et vastutab Taani ja kontrollima peab Taani järelevalveasutus.

Miks saab Danske juht lahkudes suure preemia?

Kuigi Danske tegevjuhi Thomas Borgeni lahkumist oodati pikalt, sest just tema juhtimise all sai Eesti haru kümme aastat nii rahulikult vääriti tegutseda, ei teinud Danske nõukogu talle etteheiteid ning määras talle hoopis lahkumispreemia. Teine inimene, kelle lahkumist on sama kaua oodatud, on Danske nõukogu esimees Ole Andersen, kes on Danske pangaga seotud 2010. aastast. Miks tema jätkab?