Danske Eesti panga endine juht Aivar Rehe ütles poolteist aastat tagasi intervjuus Postimehele, et tema ei tea võimalikust rahapesust mitte midagi ja kõik need skeemid, kuidas rahad liikusid, kõlavad tema jaoks väga ebaloogiliselt.
Aivar Rehe viimane pikem intervjuu: mina ei tea midagi (5)
Postimees kirjutas juba 2017. aasta märtsis, kuidas läbi Danske Eesti haru pesti 1,2 miljardi ulatuses musta raha. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on teada, et rahapesu ulatus ja summad olid veel tunduvalt suuremad. Seoses sellega avaldame Postimehe endise uuriva ajakirjaniku Joosep Värgi intervjuu Aivar Rehega, mis on tehtud 2017. aasta 20. märtsil. Ühtlasi on see viimane pikem usutlus endise pangajuhiga, kes pärast skandaali kerimist pole ühtegi põhjalikumat kommentaari andnud.
Ma teen rahvusvahelise uurivate ajakirjanike ühendusega (OCCRP) koostööd rahvusvahelise rahapesu teemal. See puudutab seda, kuidas Moldova pankade abil pesti aastatel 2013–2014 Venemaalt pärit musta raha. Toona tuli Moldova pangast Danske panga Eesti filiaali 1,18 miljardit dollarit. Pärit olid need offshore-firmade arvetelt ja laekusid Eestis offshore-firmade arvetele. Te olite toona Danske panga juht, kas te teate, millistest ülekannetest ma räägin?
Ei tea kindlasti. Kõlab kuidagi väga ebaloogiliselt.
Sellises mahus ülekannetest Moldovast ei tea te üldse?
Kõlab väga ebaloogiliselt.
Kas teie lahkumine 2015. aasta sügisel Danske juhi kohalt ei olnud kuidagi seotud...
Ei, kindlasti mitte. See kõlab väga ebaloogiliselt. See allikas ja töö ei ole teil täpne.
Mis mõttes ei ole täpne?
(Kokutab pikalt – J. V.)
Ma ei tea seda situatsiooni. Kogu see rahavoog on lihtsalt ebaloogiline.
Kas see on ebaloogiline, et Moldova pankadest võiks tulla Danske panka...
See on lihtsalt ebaloogiline informatsioon.
Mida te täpsemalt silmas peate?
Ma ei oskagi öelda. Ma võtangi nii kokku: ma ei peagi midagi silmas, see on lihtsalt ebaloogiline, mida te ütlete.
Aga milline osa täpsemalt on ebaloogiline, seda te ei...
Ei, ma ei tea. Ma ei oska üldse seostki välja tuua. Ma arvan, et see on isegi ebaõige seose väljatoomine väga selgelt. Ma ei oska üldse kommenteerida.
Mis mõttes ebaõige seose väljatoomine? Ma ju küsin, kas te teate neist tehingutest midagi.
Ei tea.
Panga praegune juhtkond ütleb, et neil on olnud probleeme rahapesuvastaste meetmete ja kontrolliga ning nad on teinud muudatusi, sealhulgas juhtkonnas.
Ei ole saladus, et pank teenindas mitteresidente ja see pole ainuke pank, kes neid teenindas.
See on pidev töö. Rahvusvaheliselt reeglid muutuvad, reegleid on kohustatud järgima iga finantsinstitutsioon ja muutma oma protseduure, väljaõpet tegema, IT-arendusi välja töötama, süsteeme arendama. See on lõpmatu töö.
Aga see, millele nad viitavad, et muutused panga juhtkonnas seoses nende probleemidega...
Ma ei oska seda kommenteerida.
Poolteist kuud enne teie lahkumist Danske pangast tegi finantsinspektsioon Danske pangale ettekirjutused, mis olid ka seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetega.
Ma arvan, et on õige, kui seda kommenteerib pank. Mina tegin oma tööd ja kui sellised asjad on, siis pöörduge panga poole ja nad räägivad. Mul ei ole õigust... Tegemist on ikkagi panga informatsiooniga ja vastavad isikud annavad teile pädeva vastuse.
Jah, nad on vastanud ka, aga ma küsin, kas teie lahkumine on kuidagi selle finantsinspektsiooni ettekirjutusega seotud?
Kindlasti mitte, ei-ei-ei. Need kindlasti ei ole omavahel seotud.
Aga millega see oli siis seotud?
Aga ma selgitasin seda siis, kui tegin selle otsuse. Pank muutis oma ärisuunda. Pank muutus ettevõttepangaks ja haare pangandusturul vähenes. Mina olen sellist tüüpi juht, kes tahab rohkem kasvada, tõmmata kliendikategooriad sisse. Minu suund oli proovida pangale saada vähemalt veerand miljonit klienti, siis korra peatuda ning edasi liikuda. Nende suund oli teine.
Ma küsiks siis niimoodi, et kui poolteise aasta jooksul liiguks Moldova pangast Danske panga Eesti filiaali ligi 1,2 miljardit dollarit, siis kas panga juht peaks olema sellest teadlik? Või ei jõua see info temani?
Ma arvan, et see on selline spekulatsioon, et isegi ei ole korrektne seda üldse püstitada niimoodi. Kui te niimoodi räägite ja teil on mingeid allikaid, siis kahjuks ma pean ütlema, et ma ei ole panga juht ja mul on väga keeruline seda kommenteerida. Antud juhul peab üks, teine või kolmas pank andma selle kohta pädeva vastuse.
Nad ongi vastuse andnud, öeldes, et pangal on olnud probleeme kliendi tundmise nõude täitmisega.
Ega ma saa rohkem juurde rääkida. Nemad ongi õige vastaspool.