/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6476469t1h3521.jpg)
Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik ning tõenäoliselt ka suur osa panga tehingute voost kahtlased. Danske tunnistas, et olukord oli esialgu arvatust tublisti hullem.
Danske mitteresidentidest kliendid liigutasid üle 200 miljardi euro (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pank ei ole selgelt suutnud selles küsimuses enda vastutust täita. See valmistab pettumust ja on lubamatu ning palume vabandust kõikidelt huvipooltelt – sealhulgas meie klientidelt, investoritelt, töötajatelt ning ühiskonnalt laiemalt,» ütles Danske nõukogu esimees Ole Andersen ning tõdes, et usalduse taastamiseks tuleb teha tööd.
«Pole kahtlustki, et Eesti haruga seotud probleemid olid palju suuremad, kui uurimise käivitamise ajal arvati. Uurimise tulemused viitavad äärmiselt lubamatutele ja ebameeldivatele sündmustele meie Eesti harus ning need viitavad ka, et hulk kontrollimehhanisme grupi tasandil olid Eestiga seonduvalt ebapiisavad,» lisas Andersen.
Sõltumatult õigusbüroolt Bruun & Hjejle tellitud audit näitas, et kokku kuulus Danske Banki Eesti haru mitteresidentide portfelli enam kui 10 000 klienti. Igaks juhuks käsitles uurimine aga kokku 15 000 klienti, võttes vaatluse alla veel 5000 isikut, kellel on teatavaid mitteresidendi omadusi, teatas pank.
Kokku vaadati läbi 12 000 dokumenti ning enam kui 8 miljonit e-kirja, kunagiste ja praeguste töötajate ning juhtidega tehti rohkem kui 70 intervjuud, muuhulgas usutleti ka juhatust ning nõukogu liikmeid. Uurimise kallal on täiskohaga töötanud ligikaudu 70 inimest.
«Oleme hoidnud asjaomaseid ametivõime kursis, oleme jaganud ning jagame jätkuvalt kõiki asjasse puutuvaid leide ka nendega. Pärast tänast jätkame ametivõimudele aruannete saatmist, kui viime lõpule ülejäänud osa uurimistest. Ehkki osa uurimisest pole veel valmis, on meil piisavalt aimu, et tulemusi tutvustada,» teatas pank.
Uurimine tuvastas, et kokku tegid 10 000 klienti ligikaudu 7,5 miljonit makset, laiendatud vaatluse all olnud 15 000 klienti tegid ligikaudu 9,5 miljonit makset. Kõikide uurimise all olnud klientide kogu maksete voo maht oli ligikaudu 200 miljardit eurot, lisas pank.
«Praegusel hetkel on uurimine analüüsinud ligikaudu 6200 klienti, kellega on seotud kõige rohkem riskiindikaatoreid. Neist on valdav enamik tuvastatud kui kahtlased,» teatas Danske. See, kui kliendiga on seotud kahtlased omadused, ei tähenda otseselt, et kõik temaga seotud maksed on kahtlased, ent pank eeldab siiski, et oluline osa maksetest seda on. Pea kõikidest 6200 kliendist on Danske teatel ka ametivõimudele teada antud.
Uurimisest ei selgunud, kui suur summa täpselt kahtlaste tehingutega seotud oli. Siiski otsustas Danske nõukogu loobuda 1,5 miljardist Taani kroonist ehk ligikaudu 200 miljonist eurost ehk Eesti haru mitteresidentidest klientide teenindamisest saadud brutotulust.
Uurimisest selgub, et Danske Banki Eesti haru kahtlasteks tehinguteks kasutamine sai võimalikuks seetõttu, et panga valitsemis- ja kontrollisüsteemides oli rida tõsiseid puudujääke.
Pikka aega, alates Sampo panga omandamisest 2007. aastal kuni mitteresidentide portfelli kaotamiseni 2015. aastal, oli pangal Eestis suur hulk mitteresidentidest kliente, keda poleks pangal pidanud kunagi olema, kes tegid suures mahus tehinguid, mida kunagi poleks pidanud toimuma, tõdes Danske.
Veelgi enam – ametivõimudele anti reegleid rikkudes teada vaid osast kahtlastest klientidest ning tehingutest. «Üldiselt oli Eesti harus rahapesu risk ebapiisavalt fookuses ning filiaali juhatus oli rohkem huvitatud protseduuride täitmisest kui tegeliku riski tuvastamisest,» märkis pank. Danske Banki Eesti filiaali juhtis aastatel 2007–2015 Aivar Rehe.
Eesti üksuse järelevalvefunktsioonid polnud ka Eesti juhatusest piisavalt eraldatud. Samuti tegutses Eesti haru ülejäänud grupist liialt eraldi, oma kultuuri ja süsteemidega, ilma et grupp oleks piisavalt üksuse tegevust kontrollinud ning hallanud.
Pangal on tekkinud ka kahtlus, et Eesti üksuses võis olla töötajaid, kes kliente abistasid või nendega koostööd tegid.
Samas on vigu tehtud ka grupi tasandil. Aastate vältel oli näha rida rohkem ja vähem tõsiseid märke, mida kontsern ei suutnud piisavalt tuvastada või millest lähtuvalt tegutseda. Seetõttu oli grupp ka liialt aeglane probleemide mõistmisel ning puudujääkide likvideerimisel. Ehkki toona käivitati mitmeid projekte, on nüüdseks selge, et need tegid liiga vähe ning liialt hilja.