Kui eile teatas tarbijakaitseamet, et on lisanud tuntud Eesti rõivabrändi Tallinn Dolls musta nimekirja, siis probleeme on varem ettevõttel olnud ka koostööpartneritega.
Tallinn Dollsi hämarad ärikombed olid aastaid avalik saladus
Eile selgus, et Tallinn Dolls OÜ sattus tarbijakaitseameti musta nimekirja, sest rõivabrändi e-poes seisab, et tarbijal pole õigust nende tooteid 14 päeva jooksul tagastada.
Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul seisnes probleem selles, kuidas Tallinn Dolls OÜ ei võimaldanud klientidel 14 päeva jooksul tooteid tagastada, tuues põhjuseks, et nende toodete puhul on tegemist eritellimusega. Reaalsuses aga tegemist eritellimusega ei olnud, sest tarbijal oli võimalik toote suurus valida Tallinn Dolls OÜ esitatud standardmõõtude valikust.
Pärast ettekirjutuse tegemist on Tallinn Dolls OÜ täitnud selle Kalda sõnul osaliselt. Tallinn Dolls OÜ on tarbijakaitseametile teadaolevalt senini jätnud tarbijale selgelt müügitingimustes ja toodete juures välja toomata, millistel juhtudel tarbijal on 14-päevane taganemisõiguse kasutamine võimalik ja millistel juhtudel ei ole.
Samuti ei vastanud ingliskeelne lepingueelne teave eestikeelsele lepingueelsele teabele. Näiteks ingliskeelses lepingueelses teabes oli 14-päevane taganemisõigus Tallinn Dolls OÜ poolt välistatud allahinnatud toodete ja kinkekaartide puhul, mille puhul ei tohi taganemisõigust välistada.
Tarbijakaitseamet on teinud Tallinn Dollsile kuni 9600-eurose sunniraha hoiatuse, mida amet võib rakendada, kui ettekirjutus jäetakse tähtaegselt täitmata. «Sunniraha eesmärk on sundida ettekirjutuse saanud ettevõtjat ettekirjutust täitma ja see ei ole karistus. Eesmärk on, et rikkumine saaks kõrvaldatud ning kui see tehtud, eemaldatakse ettevõtja mustast nimekirjast,» selgitas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
Tallinn Doll: me ei peta kliente
«Tallinn Dolls ei peta oma kliente, sest iga toote juures on selgelt kirjas info, samuti saab klient sama infoga kkinnituskirja ja veelkord kinnitame seda veebilehe eeskirjades. Meile ei ole tulnud tagasisidet, kus klient ei oleks saanud tingimustest aru,» ütles Tallinn Dollsi juht Mari Martin. Seda tõestab tema hinnangul ka asjaolu, et firmal ei ole tarbijavaidlusi klientide poolt. Tänased vaidlused käivad meil vaid tarbijakaitse endaga.
Martini sõnul on tegu hoopis uue tehnoloogilise lahendusega. «Tallinn Dollsi uus tehnoloogiline ettetellimist võimaldav lahendus ei ole mõeldud tarbijat kahjustama,» lisas Martin. «Oleme tarbijakaitseametiga olnud aktiivses suhtluses, et tagada tarbijate õigused ning samas ettevõtte võimalus innovaatiliseks äritegevuseks. Eestist on tuua mitmeid sarnaseid näiteid, kus riik peab laiemalt mõtlema, kuidas moodsaid tehnoloogiapõhiseid teenuseid reguleerida nii, et see ei pärsiks Eesti majandusarengut. Ta tõi näiteks taksonduse lipulaeva Taxify ja kutsus üles hoopis seadust muutma. «Uued tehnoloogilised lahendused käivad vahel seadusandlusest ees. Kui seadusandlust ei kaasajastataks, kas hea lahendus oleks olnud see kui Taxify oleks lõpetanud tegevuse? Oleks kahju, kui riik oleks ühe eesrindliku ettevõtte sellega likvideerinud.»
Ta lisas, et seadusandluse kaasajastamisel tuleks teha koostööd kõikide sektoritega ning arutada ühiselt, kas uued lahendused on kliendivaenulikud või hoopis vastupidi. Tallinn Dolls on koostööle olnud seni ja ka edaspidi avatud, mille tõestuseks on kiire ja avatud suhtlus tarbijakaitseametiga.
Martini sõnul on ettevõte loonud uusi innovatiivseid lahendusi, mida varem ei ole Eestis kasutatud. «Meie uus ettetellimise lahendus on üles ehitatud keskkonnasõbralikule tootmismudelile ja tarbimisele. Inimesed saavad tellida tooteid enda soovide alusel enne tootmist.»
Tänu sellele saab Tallinn Dolls tuua turule ka palju enam riskantseid mudeleid, sest neid ei toodeta ette vaid antakse tarbijal endal valida. «See loob tarbijale juurde nii palju uusi ostuvõimausi. Ei ole ostujuhid need, kes peavad tarbija eest otsustama, et mida ja millal ja mis hinnaga nad peaksid tooteid ostma. Tarbija saab ise otsustada, millised tooted on erilised ja millised tooted on liiga erilised, et neid tarbida,» rääkis Martin.
«Selline lahendus aitab täna moetööstuses vältida igasugust ületootmist ja aitab prognoosida tulevikuks paremini uusi trende. See on koostöö tarbijaga, kus tarbija saab uue disaini loodud just talle ja panustab keskkonnasõbralikku tootmisesse. Oleme saanud palju tagasisidet klientidelt, et neile selline koostöö meeldib.»
Hämarad tehingud
Varem on Tallinn Dollsiga probleeme olnud ka koostööpartneritel. Näiteks kirjutas Äripäev kolm aastat tagasi, et tasumata arved, suusõnalised kokkulepped, tehtud töö eest kinkekaart, soovitused olla FIE või teha endale OÜ – need on mõned näited Tallinn Dollsi kleidibrändi juhi Mari Martini äristiilist, millega töötajad ja koostööpartnerid on silmitsi seisnud.
Ükskõik, milliselt Tallinn Dollsiga koostööd teinud inimeselt moefirmas valitsevate probleemide kohta küsida, kõlas vastuseks, et te uurite õiget asja, aga enamasti lisatakse, et nemad ei julge sellest oma nime all rääkida, sest Eesti rõivatööstus on nii väike. Mõni jälle avaldas imestust, et kuidas nii väikeses nišiäris saab käia selline sahkerdamine. „Kuidas maksuamet teda juba vahele pole võtnud?“ jäi kõlama küsimus. Valdav seisukoht oli, et see firma elab üle oma võimete.
Küll aga kinnitasid näiteks mitu Tallinn Dollsi kollektsioone pildistanud fotograafi, et nemad enam selle firmaga kindlasti koostööd ei tee, sest iga kord ei jõua tehtud töö eest niimoodi palka välja nõudmas käia. Raha said fotograafide kinnitusel kätte need, kes seda ise piisavalt palju nõuda oskasid. Neile pakuti ka 50euroseid kinkekaarte poes, kus kleidid maksavad ligi 200 eurot.
Mari Martin kinnitas toona, et ükski arve pole jäänud ühelegi osapoolele tasumata, kõigile on lõpuks välja makstud. „Viivitusi juhtub ju kõikidel ettevõtetel. Neid projekte tuleb vaadata ühekaupa raamatupidamisest. Kindlasti on ka Tallinn Dollsis mõned hetked raskemad kui teised, kuid mingit süsteemset arvete tasumata jätmist meil küll ei toimu,“ sõnas Martin.