Mis võib juhtuda Danske rahapesu raporti avalikustamise tulemusel?

Analüütikud usuvad, et Danske rahapesuskandaal viib mingil hetkel tegevjuhi Thomas Borgeni tagasiastumiseni. Ta ise väljendas soovi lahkuda juba sel suvel. Foto: Mads Claus Rasmussen / AP

Rahapesuskandaali sattunud Danske pank avaldab kolmapäeval kauaoodatud siseauditi tulemused Eesti haru tegevuse osas. Analüütikute sõnul ei tähenda see veel kaugeltki viimast sõna kogu loos, andes üksnes edasistele sündmustele täiendavalt hoogu.

Kolmapäeval avalikustab Danske pank Kopenhaagenis toimuva pressikonverentsi käigus pikalt oodatud siseauditi tulemused, mis peaks andma selgema ülevaate panga seotusest Euroopa ühe suurima rahapesuskandaaliga, vahendab Bloomberg.

Küll aga ei eelda vist enam keegi, et analüüs, mille koostamist koordineeris advokaadibüroo Bruun & Hjejle ning mis põhineb audiitorfirmade Promontory Financial, PwC ja EY tööl, jääb viimaseks sõnaks selles loos.

Räägitakse juhtide tagasiastumisest

Danske pressikonverentsi eel on juba üles visatud spekulatsioone, et nii mõnigi Danske panga kõrge juht võib teatada ametist lahkumisest. Näiteks prognoosivad Bloombergi analüütikud, et panga tegevjuhil Thomas Borgenil on 33-protsendiline šanss oma töökohal aasta lõpuni jätkata. Nõukogu esimehe Ole Anderseni puhul on tõenäosus kõrgem, 54 protsenti.

Taani finantsinspektsioon on samuti kritiseerinud Borgeni juhtimisstiili, mis nende hinnangul keskendub rohkem tööülesannete elluviimise kultiveerimisele kui probleemide teadvustamisele.

Borgen ise on korduvalt vabandanud, et ei võtnud juba varasemalt rahapesu puudutavaid hoiatusi piisavalt tõsiselt. Ka andis ta juba sel suvel teada valmisolekust ametist lahkuda, kuid juhatus palus tal jätkata.

Taani finantsinspektsioon juhtis esmakordselt 2012. aastal tähelepanu asjaolule, et Danske pank ei ole piisavalt hoolas oma «kaugemate» klientide tausta kontrollimisel.

Kuigi 2016. aastal märkis regulaator, et Danske on koostanud tegevuskava Eesti haru riskide vähendamiseks, ei olnud see neli aastat hiljem piisav, et 2012. aastal tehtud etteheidete osas tegevust kontrolli alla oleks saadud.

Taani lehe Berlingske mulluste lugude tulemusel algatas Danske eelmise aasta septembris uue siseauditi ning nüüd on hakanud asja vastu huvi tundma ka USA võimud. Ka ütles Taani leht, et panga tegevjuhti Borgenit informeeriti juba 2014. aastal, et Danske kaudu käib rahapesu.

Trahv võib küündida miljardi dollarini

Rahapesu puudutavad trahvisummad on kasvanud üle Euroopa. Näiteks hiljuti nõustus ING pangandusgrupp tasuma rahapesu juhtumi trahvina 900 miljonit dollarit. Analüütikute hinnangul peab ka Danske pank käima välja üsna sarnasse suurusjärku jääva summa.

Kui alguses räägiti 670 miljonist dollarist, siis nüüd on võimalik trahvisumma kasvanud 800 miljonini. Goldman Sachs on öelnud, et Danske suudaks välja kannatada kuni 2,3 miljardi dollari suuruse trahvi. Ka on Taani finantsinspektsioon nõudnud, et pangas hoitavat kapitali suurendataks 5 miljardi Taani krooni ehk 670 miljoni euro võrra.

Lisaks tuleb arvestada ka mainekahju, mida rahapesujuhtum nii pangale endale kui tervele Taani finantssektorile avaldada võib. 14. septembril avaldatud aruandes ütles S&P, et võib rahapesujuhtumi tagajärjel asuda langetama ka Taani riigi AAA reitingut.

Selle aasta algusest peale on Danske turuväärtus langenud 30 protsenti. Samal ajal on pangalt võlgade pealt võetavad intressid enam kui kahekordistunud. Üksnes Deutsche Banki aktsionärid on sel aastal kannatanud suuremat kahju kui Danske omad.

Ameerika ärimehe Bill Browderi sõnul on Danske panga Eesti filiaalist ajavahemikus 2007-2015 läbi käinud 9,1 miljardit dollarit musta raha. Wall Street Journali sõnul oli panga kogukäive sel perioodil 150 miljardit dollarit, kuid analüütikud ütlevad, et väga raske on hinnata, kui suure osa sellest must raha reaalselt moodustas.

Valitsusele raportist ei piisa

Taani ettevõtlusminister Rasmus Jarlov on juba välja öelnud, et kindlasti ei rahuldu valitsus vaid panga siseauditi tulemustega. Ühes septembrikuu jooksul antud intevjuus märkis ta, et on veendunud, et antud asjas on seadust rikutud. Ühtlasi on Taani valitsus käinud välja plaani rahapesutrahvide seitsmekordseks tõusuks.

Danske panga Eesti haru rahapesuskandaal heidab varju ka panga tulevikule, tulles ajal, mil Euroopa Liidus on kõik rahapesuga seotu niigi teravdatud tähelepanu alla sattunud. Ollakse ju seisukohal, et seadusandlikul tasandil on rahapesu tõkestamiseks veel liiga vähe tehtud. Nii Taani kui ka Euroopa seadusloojad näevad palju vaeva, et karmistada regulatsioone.

Kopenhaagenis tegutseva panga suhtes on algatatud kriminaaluurimine nii Eestis kui Taanis. Ka USA võimud on hiljuti teatanud, et on asunud asja uurima. Hermitage Capitali omanik Bill Browder, kelle kuriteoteate alusel juurdlust alustati, on otsustanud teema viia ka Taani parlamenti.

USA ärimehe sõnul on tal piisavalt tõendeid, mis näitavad selgelt, et Danske pank on rikkunud seadust ning ta on valmis talle teatavaks saanud asjaolusid ka Taani võimudega jagama. Danske pank on öelnud, et ei vasta Browderi süüdistustele enne kolmapäeva.