/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/09/18/11425978t1hace1.jpg)
Augustis läks Raplamaal keset kuiva heinamaad põlema kombain, halvimast päästis kiire reageering.
Kuival heinamaal süttinud kombain läheb mahakandmisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salva Kindlustuse augustikuise kindlustusstatistika põhjal võib täheldada keskmisest suuremaid kahjusid põllutöötehnika osas ning suurimaks nendest osutus Raplamaal põlema süttinud kombain, mille kahjud ulatuvad 150 000 euroni.
Eelmisele aasta suve lõpus hüvitas Salva ühele oma kliendile täielikult maha põlenud kombaini kahjudena ligi 400 000 eurot. Seekord tabas sarnane õnnetus põllumeest Raplamaalt, kui laagri ülekuumenemise tõttu süttinud kombain sai kahju hinnanguliselt üle 150 000 euro väärtuses ning tuleb tõenäoliselt maha kanda.
«Iseenesest oli tegu veel õnneliku õnnetusega, sest kombaini juht ei pannud põlengut üldse tähelegi ja pidin ise talle kõrval autost märku andma,» selgitas olukorda kombaini omanik Hanno Marrandi. «Leekidele sai kohe ka suure pulberkustuti sisu peale lastud, aga sellest polnud enam mingit abi. Tulele sai piiri alles kiiresti kohale jõudnud päästekomando, kes otsis masinaruumist viimased tulevinesid kolm-neli tundi. Ümberringi oli aga ju täiesti kuiv viljapõld, mis oleks võinud väga kergelt leegid külge võtta. Lisaks oli kohe põlengukoha kõrval kütusepaak 400 liitri kütusega.»
Raplamaa põllumees märkis, et õnneks sai ta hävinenud masinale asenduse, kuid palju tööaega läks ikka õnnetuse tõttu kaotsi. «Põleng sai alguse ülekuumenenud pingutusratta laagrist, millel polnud ette nähtud ka määret ning probleemi tuvastamiseks puudusid ka igasugused andurid,» lausus Marrandi.
Lisaks kallihinnalisele kombainile hüvitas Salva veel teisigi põllutöötehnikaga toimunud kahjusid näiteks ligi 13 000 euro eest kahju saanud ratastraktori haagise eest.
Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt märkis, et põllumeeste ja ettevõtete ühekordsed kahjud on tihti küllaltki suured, sest tänapäeva tehnika on keeruline ning kalliste komponentidega. «Lisaks otsesele varalisele kahjule on aga tihti sama tähtis ka mõju ettevõtte tegevusele, mis olulise seadme puudumisel võib vahel isegi täiesti seiskuda,» selgitas Kivirüüt. «Näiteks olid augustis juhtumid, kus erinevatel ettevõtetel hävinesid kallid geodeetilised mõõteriistad ja kahjud ulatusid ligi 17 000 euroni.»