Juba aastaid on räägitud, et praegune sotsiaalmaksul tuginev ravikindlustus vananevas ühiskonnas nagu Eesti ei toimi. «Töötegijaid jääb meil aina vähemaks, aga tervishoiukulud üha kasvavad, sest tulevad aina kallimad ravimid ja uued võimalused,» selgitas mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.
Üks võimalus tervishoiu rahastamise parandamiseks, on selle kättesaadavust vähendada. Teoreetiliselt võiks ju tõsta omaosalust nii, et kõik kuni 5000-eurosed raviarved jäävad inimeste enda maksta ja solidaarsest ravikindlustusest makstakse kinni vaid väga kallid raviarved. See lahendaks kahtlemata ebapiisava rahastuse probleemi, kuid tähendaks suurt häda ja viletsust ning suurt suremust väikese sissetulekuga inimeste seas,» tõi Jüristo näite.
Arvestades muutunud töösuhteid ja ühiskonna vananemist soovitab mõttekoda riigil loobuda senisest ravikindlustuse põhimõttest, kus see on seotud töötamisega. «Näiteks Taanis ei finantseerita tervishoidu eraldi maksust, vaid osa tulumaksust läheb tervisekindlustuseks ja vahet pole, kas tulu saadi kinnisvaramüügist või oli tegu palgaga,» rääkis Jüristo.