Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2018/09/17/11425260t1hbeca.jpg)
Tee tööd ja maksa ausalt makse, siis maksab riik sinu arstiarved kinni – see põhimõte on Eestis kehtinud paarkümmend aastat. Nüüd soovitavad eksperdid sellest loobuda ja ümbrikupalgaohust hoolimata tagada riigi kulul tasuta ravi kõigile Eesti elanikele.
«Eesti ravikindlustus põhineb loogikal, et inimesel on üks tööandja, aga selliste inimeste arv väheneb pidevalt ja kõikvõimalikke erandeid tuleb aina juurde,» selgitas mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo, miks on vaja senist ravikindlustussüsteemi muuta.
Vananeva ühiskonna häda
Seni on püütud olukorda parandada seadusse aina uusi erandeid sisse kirjutades, kuid erandeid tehes on jõutud üsna absurdse olukorrani. «Praegu on neid erandeid 48 ja viimati said kevadel tervisekindlustuse nunnad, keda on Eestis alla saja,» tõi ta näite.
Samas puudub igal 11. inimesel ravikindlustus, kuigi lõviosa neist käib tööl ja maksab makse. Paljud neist lihtsalt ei saa palka 12 kuud järjest, vaid teevad tööd hooajaliselt, nagu metsamehed. Aga omajagu on ka neid, kes küll iga kuu maksavad ausalt makse, kuid kelle sissetulek jääb alla miinimumpalga.
/nginx/o/2018/09/17/11425261t1he609.jpg)
Jüristo sõnul on Praxis juba 15 aastat rääkinud, et praegune sotsiaalmaksul põhinev ravikindlustus sellises vananevas ühiskonnas nagu Eesti ei toimi. «Töötegijaid jääb meil aina vähemaks, aga tervishoiukulud üha kasvavad, sest tulevad aina kallimad ravimid ja uued võimalused,» selgitas ta.
Seni on püütud olukorda parandada seadusse aina uusi erandeid sisse kirjutades, kuid erandeid tehes on jõutud üsna absurdse olukorrani.
«Üks võimalus tervishoiu rahastamise parandamiseks on selle kättesaadavust vähendada. Teoreetiliselt võiks ju suurendada omaosalust nii, et kõik kuni 5000-eurosed raviarved jäävad inimeste enda maksta ja solidaarsest ravikindlustusest makstakse kinni vaid väga kallid raviarved. See lahendaks kahtlemata ebapiisava rahastuse probleemi, kuid tähendaks suurt häda ja viletsust ning suurt suremust väikese sissetulekuga inimeste seas,» tõi Jüristo näite.
Revolutsiooniline pööre
Arvestades muutunud töösuhteid ja ühiskonna vananemist soovitab mõttekoda riigil loobuda senisest ravikindlustuse põhimõttest, mille järgi on kindlustus seotud töötamisega. «Näiteks Taanis ei finantseerita tervishoidu eraldi maksust, vaid osa tulumaksust läheb tervisekindlustuseks ja vahet pole, kas tulu saadi kinnisvaramüügist või oli tegu palgaga,» rääkis Jüristo.
Muudatusega saaks Eestis ravikindlustuse umbes 120 000 inimest, kel see praegu puudub. Samas vajaks haigekassa nende ravikulude katmiseks esimesel paaril aastal lisaraha 80 miljonit eurot, edaspidi see summa veidi väheneks. «See on kuus protsenti haigekassa eelarvest ja ei ole midagi sellist, mis oleks poliitiliselt võimatu,» oli mõttekoja juht veendunud. Ilma ravikindlustuseta inimeste tegelik kulu tervishoiusüsteemile võib olla ilmselt väiksem. «Kui inimesel on ikka terviseprobleem, siis leitakse tänapäeval ka moodus endale ravikindlustuse saamiseks,» sõnas Jüristo.
Ümbrikupalga maksmine
Praxise juht möönab, et nende soovitusega anda ravikindlustus kõigile kaasneb ka riske, näiteks võib suureneda ümbrikupalga maksmine. «See on oluline argument, aga kuna töine tulu on kõrgemalt maksustatud, skeemitatakse sellega ka rohkem, olgu siis tegu ümbrikupalga või OÜ-tamisega,» sõnas mõttekoja juht. Kui aga valida tululiigist sõltumatu maksustamine, siis on Jüristo sõnul skeemitamise mõju väiksem.
Püsiv ravikindlustus puudub kuni 120 000 tööealisel inimesel. Ravikindlustust pole üldse 27 000 inimesel, teistel on ravikindlustus katkendlik ehk on kehtinud vähem kui 12 kuud. Ravikindlustuseta on pigem mehed kui naised. Viimase kümne aasta jooksul on pikka aega olnud ilma ravikindlustuseta 21 000 naist ja 51 000 meest.
Praxise uuringust selgus, et kui kõik praegu miinimumpalka saavad inimesed loobuksid sotsiaalmaksu maksmast, siis oleks selle mõju haigekassa eelarvele 1,2 protsenti. Kui aga sellest loobuksid ka need, kelle palk on viiendiku võrra miinimumpalgast suurem, oleks lisakulu 4,8 protsenti.
Jüristo möönab, et esmapilgul võib see ettepanek tunduda inimestele harjumatu, aga kui tuua paralleel haridusega, siis seda mõistetakse. «Ravikindlustus võiks olla samasugune avalik hüve nagu haridus, sest töölkäijad ei maksa ju eraldi maksu, mis lubaks nende lastel koolis õppida, ja siis on veel terve hulk erandeid, mis lubaks koolis käia ka nendel lastel, kelle vanemad parasjagu ei tööta,» sõnas Jüristo. Kui kooli lubataks vaid n-ö maksumaksjate lapsi, siis kindlasti suurendaks see mõttekoja juhi sõnul inimeste soovi makse maksta. Iseküsimus on, kas selline lähenemine on mõistlik.
Jüristo rõhutab, et soovitus senist korda muuta ei tähenda, nagu tuleks muudatus enne kevadisi valimisi kiiresti vastu võtta ja hakkaks järgmisel suvel kehtima. Kui riik siiski peaks sellist lahendust põhjendatuks pidama, siis on selle elluviimine aastatepikkune protsess. «Kui seda teed minna, siis tuleb uurida, kuidas see võiks mõjutada inimeste maksukuulekust, tervisekäitumist, kuni selleni, milline on selle mõju migratsioonile ja rändele,» lisas ta.
Praxise kolm soovitust
Esimene soovitus
Muuta praeguse sotsiaalmaksu sissemaksu parameetreid. Kui praegu võetakse ravikindlustuse andmisel arvesse eelmisel kuul makstud sotsiaalmaksu, siis selle arvestuse aluseks võiks olla eelmisel 12 kuul makstud sotsiaalmaks. Muudatus puudutaks töövõtu- või käsunduslepinguga töötajaid, aga ka FIEsid ning tagaks ravikindlustuse u 4000 inimesele. Kui laiendada nende õigust ravikindlustusele, suureneksid haigekassa kulud tänavu 7 miljonile ja aastaks 2028 kasvaksid kulud 11,3 miljoni võrra.
Teine soovitus
Parandada inimeste teadlikkust ravikindlustuse taotlemiseks. Muudatus on suunatud hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanematele, keda 2007.–2017. aastani oli 20 000. Praxis soovitab riigil arendada välja teenused, mis aitaks vanematel kas tööle naasta, tööd leida või ravikindlustust taotleda. Näiteks võiks riik saata vanematele enne lapse kolmeaastaseks saamist SMSi või meili, kuidas on neil võimalik endale ravikindlustus saada.
Kolmas soovitus
Asendada praegune süsteem universaalse, kõigile Eesti residentidele kehtiva ravikaitsega. Muudatus puudutaks u 120 000 inimest ja aitaks leevendada praeguse ravikindlustussüsteemi haldamise kulukust ja keerukust. See eeldab muudatusi maksusüsteemis, kuna ravikaitse saamine ei sõltuks enam tööjõu maksukoormusest. Ravikindlustuse laienemine tooks haigekassale esimestel aastatel kaasa ligi 80 miljoni eurose lisakulu, mis praegu on kuus protsenti asutuse aastakuludest.