/nginx/o/2011/09/14/750112t1h60be.jpg)
Vastavalt Euroopa Komisjoni värskele uuringule oleks parim võlaturu stabiliseerimise viis selline, et euroala riikide võlakirjade asemel võetaks kasutusele ühine «eurovõlakiri».
Euroopa Komisjon soovitab: võlad ühte kappi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval avaldatavas ja Financial Timesi valduses olevas uuringus väidetakse, et ühiselt tagatud «stabiilsusvõlakirjad» tagaksid olukorra, kus kõik eurotsooni riigid saaksid oma vajadused täidetud ning looksid üüratu turu, mis suudaks võistelda USA riigivõlakirjadega globaalse etaloni staatuse nimel.
«See oleks kõige efektiivsem lähenemine, kindlustades meile kõik stabiilsusvõlakirja hüved,» seisab raportis. «Kindlustatud oleks kõikide liikmesriikide täielik ja piisav finantseerimine, sõltumata nende riigirahanduse olukorrast.»
Riikide võlakirjade täielik asendamine «eurovõlakirjadega» on üks kolmest variandist, mida uuringus pakutakse. Raporti koostajad tunnistavad, et samm eeldaks ulatuslikke muudatusi Euroopa Liidu lepetes, mis tähendaks seda, et plaani jõustamine võtaks aastaid.
Lisaks on Saksamaa jõuliselt riigivõlgade ühte kappi panemise vastu, kuna leiab, et see vabastaks turgude surve alt euroala priiskajad ja võimaldaks neil Saksa tugeva krediidireitingu peal «liugu lasta».
Kõigele vaatamata usuvad kõrged euroametnikud, et Saksamaale saab augu pähe rääkida – kui skeemi kirjutatakse sisse ranged riiklike kulutuste reeglid. Komisjoni raportis sisalduvad ka ettepanekud, kuidas Brüsseli meelevalda riikide eelarvete üle otsustavalt laiendada. «Just seetõttu ongi see plaan teostatav ja realistlik, just niiviisi saaks teisi veenda,» ütles üks kõrge Euroopa Liidu ametnik.
Üks idee oleks, et EL hakkab kinnitama kõigi 17 euromaa eelarveid. Juhul, kui mõni neist on hädas, siis määraks EL talle mingit liiki «halduri».
«Ilma sellise raamistikuta ei oleks nimetatud ambitsioonikas lähenemine liikmesriikidele ja investoritele ilmselt vastuvõetav,» ütleb raport.
Kõigi eelduste kohaselt teeb Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kolmapäeval ettepaneku tugevdada ELi järelevalvet euroala liikmesriikide eelarvete üle, mis rakenduks otsekohe.
Olemasoleva eelnõu põhjal paneb Barroso ette, et euroala valitsused peaksid esitama oma eelarved kõigepealt Brüsselile ülevaatamiseks, enne kui nendega oma parlamentide ette minnakse.
Eurovõlakirja raporti ülejäänud kaks ideed rakenduksid kiiremini – eriti plaan, mille puhul riigid annaksid uutele eurovõlakirjadele piiratud tagatised, kuid ei loobuks omaenda riigivõlakirjadest ega paneks riske ühte patta. See oleks midagi praeguse EFSFi poolt väljastatud päästevõlakirja taolist. Ja ELi leppeid poleks siis vaja muuta, väidab raport.
Kolmas variant oleks midagi vahepealset: suur osa riikide võlga rahastataks eurovõlakirjadega, aga riike sunnitaks väljastama omaenda võlakirju, kui nende võlad lähevad liiga suureks. See variant nõuaks ELi lepete muutmist, kuid samas säiliks eelarvedistsipliini nõue, mida turud tahavad.
Copyright The Financial Times Limited 2011.