Soome valmistub rasketeks aegadeks

Pildil kõrguvad uhked palgivirnad Joensuus. Tegelikult hakkas Soome metsatööstus kärbuma juba 2007. aastal ja tume on ka tulevik. Foto: Lehtikuva

Sarnaselt Eestiga sõltub ka põhjanaabrite soomlaste majandus väliskeskkonnast ning kuigi praegu on kõik veel justkui korras, ei luba arengud ekspordi vallas tulevaks aastaks majanduskasvu loota. Tõenäoliselt ei pääse riik ka valulistest reformidest.

Helsingi tänavapildis ei anna masu endast kuidagi märku: inimesed on rõõmsad, ehitustegevus käib ja restoranid on külastajaid täis nii õhtul kui ka lõuna ajal.

Näiteks Molly Malone’i iiri pubi oli teisipäeval Eesti-Iiri jalgpallimängu ülekande ajal enam kui kuueeurost kesvamärjukest pruukivatest inimestest tulvil. Riigi raha- ja majandusasjadega tegelejate seas valitseb aga mustem meeleolu.

«Võlakriis on levinud kõikidesse riikidesse, välja arvatud Saksamaa,» ütles Soome Panga rahapoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Lauri Kajanoja.

Tarbimine kasvab

Eelmisel nädalal kallines laenuraha ka Soome jaoks. Kajanoja kinnitusel on 0,1–0,2 protsendipunkti suurune tõus väga väike liikumine ja see jäi ka ajutiseks, kuid eurotsooni majanduse kohal varitsevaid ohte ei tohi alahinnata.

«Kui midagi kiiresti ei muutu, siis ma ühisrahale pikka tulevikku ei ennusta,» tõdes ka Soome ametiühingute keskorganisatsiooni SAK majanduspoliitika üksuse juht Olli Koski.

Koski märkis, et veel mõne kuu eest oli ta euro püsimise suhtes palju optimistlikum. Siiski ei arva Koski, et ilma ühisrahata oleks parem olnud – enam kui kümne aastaga on Soome euro kasutuselevõtust rohkem võitnud kui kaotanud. «Praegune kriisi on meile proovikivi,» ütles Koski.

Soome keskpanga analüüsi ja rahapoliitika osakonna juht Anssi Rantala märkis, et kui Lehman Brothersi kokkukukkumisega vallandunud kriisi ajal päästis riigi majanduse sisetarbimine, siis praegu näib olukord olevat samasugune: tarbimine kasvab jätkuvalt.

Vasturääkivad on ka tarbijausalduse näitajad. Ühelt poolt on soomlaste usk riigi majanduse seisu kõikuma löönud ning neid, kes eeldavad, et järgneva 12 kuu jooksul see halveneb, on peaaegu sama palju kui 2008. aasta kriisi ajal. Samas on isikliku rahaseisu pärast muretsejaid vähe.

Suvises prognoosis ootas Soome keskpank tänavuseks majanduskasvuks 3,8 ja tuleval aastal 2,6 protsenti. Viimane arv kindlasti muutub, kuid milline see olema saab, on Rantala sõnul vara öelda. Sarnaselt Eestiga põhineb Soome majandus ekspordil ja seega on eriti haavatav.

Kolmandas kvartalis kasvas Soome majandus aastatagusega võrreldes 2,8 ja võrdluses teise kvartaliga 0,3 protsenti. Kasv aeglustub. «Lootsime sisemajanduse kogutoodangult olla 2012. aasta lõpuks 2008. aasta tasemel, aga näib, et võib minna palju kehvemini,» tõdes sõltumatu analüüsikeskuse ETLA teadusdirektor Markku Kotilainen.

Asjatundjad usuvad ka, et Soomet ootavad ees valulised reformid. Koski märkis, et üks vajalik ümberkorraldus avaliku sektori kulude vähendamiseks puudutab kohalikke omavalitsusi. Riigis on praegu 360 omavalitsust, mõistlik oleks 100–150.

Elanikkonna vananemine tähendab ka pensioniea tõstmist praeguselt ametlikult 63 eluaastalt kõrgemale. «See on paratamatu,» tõdes Kotilainen.

Eelmise kriisiga on Soome suhteliselt hästi hakkama saanud ja seda paljuski tänu valitsuse turgutusmeetmetele. Ent võrreldes toonase langusega on olukord muutunud: valitsuse kulud ületavad juba niigi tulusid ning olukord tööturul on halvem kui 2008. aastal.

Seega ei ole majandust pikka aega turgutada võimalik ning ka sisetarbimine ei pruugi kaua tugevana püsida. Valitsus on seadnud sihiks, et tuleval aastal peab eelarvepuudujääk jääma alla protsendi. Kotilainen möönis, et seda on raske saavutada ning mõttekas oleks eesmärki edasi lükata.

Eelmine kriis puudutas Soomet tõsiselt, 2009. aastal vähenes SKT kaheksa protsenti. Võrreldes Eestiga on kukkumine küll poole väiksem, kuid toona oli see Euroopa ühisraha kasutajate seas suurim langus. Eksport kahanes viiendiku võrra ja välisinvesteeringud peaaegu sama palju. Vaid sisetarbimine püsis suhteliselt tugevana.