Päevatoimetaja:
Sander Silm

Võrdõiguslased imestavad: miks juhivad maakondi vaid mehed? (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Professor Rainer Kattel Paide arvamusfestivalil.
Professor Rainer Kattel Paide arvamusfestivalil. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegi suured silmad, kui kuulis kohtumisel endise riigihalduse ministri Jaak Aabiga, et kõikide maakondade talituste juhid on eranditult mehed.  

Maakondlike talituste juhtide ametikoht loodi pärast maavalitsuste sulgemist. Sisuliselt on tegemist rahandusministeeriumi saadikutega 14 maakonnas, kellel on oma väike 3–7 töötajaga meeskond ja kes peaksid kohalikke omavalitsusi nõustama ning aitama. 

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel väljendas imestust, et hoolimata naiste arvestatavast osakaalust kohaliku omavalitsuse tasandil ja kandideerijate hulgas, osutusid eranditult kõigi talituste juhtide ametikohtadele valituks vaid mehed.

Katteli sõnul oleme riigina soolise tasakaalu poolest nagunii kiivas ja paistame muuhulgas silma kõrge soolise palgalõhe, vähese naiste osalusega nõukogudes ja juhtivatel kohtadel ning suure segregatsiooni ehk naiste ja meeste koondumisega teatud aladele. «Avalik sektor on siinjuures suurima tähelepanu all ning kohane on ootus, et riik annaks eeskuju, näidates, et naised on oodatud juhtideks kandideerima ning nad osutuvad ka valituks,» märkis ta.

Seetõttu tegi ta rahandusministeeriumile ettepaneku analüüsida, kuidas kõrgema taseme ametnikke värvatakse. Selle käigus peaks tuvastama, kas värbamisel võib olla mehi soosivaid ja naisi välistavaid tegureid. Kui neid on, tuleks need välja juurida, selgitas Kattel.

Lisaks kõrgema tasandi ametnike värbamistingimuste ja -protsesside läbipaistvuse suurendamisele tuleks Katteli sõnul tegeleda ka värbamisega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmisega soolise võrdõiguslikkuse teemast ning mitmekesisuse olulisusest organisatsiooni kõigil tasanditel.

Tagasi üles