Reformierakonna ja Keskerakonna pensionivõrdlus: suurte erakondade tühjad lubadused

Pensionär. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kaks Eesti suurerakonda asusid enne valimisi omavahel mõõtu võtma ning üheks põhiteemaks tõotab kujuneda pension.

Täpsemalt, Keskerakonna pensionitõusuplaanist haaras kinni ka Reformierakond, kes käis välja oma ettepaneku. Kui Keskerakond lubas 100 eurost pensionitõusu kahe aastaga, siis Reformierakond 200 eurost pensionitõusu nelja aastaga.

Postimees arvutas, mis juhtub juhul, kui erakonnad ühtegi seadust ei muudaks. Nimelt, praegu sõltub Eesti pension täielikult indeksist, mille väärtus omakorda sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Kuna palgatõus on Eestis püsinud jätkuvalt kiire (üle 6 protsendi) ja hõive rekordiliselt kõrge, siis ka sotsiaalmaksulaekumine on olnud erakordselt hea (tänavu ligi 9%) ning ka hinnad kasvavad hoogsalt (3,5%). Kõik see on andnud hoo sisse ka pensionide kasvule.

Näiteks tänavu aprillist tõusid pensionid järsult, sest indeksiks kujunes 7,6. Statistikaameti andmetest on näha, et indekseerimise järel kasvas keskmine vanaduspension aastases võrdluses 40 eurot 450 eurole (9,8%) ja pension keskmiselt lausa 52,2 eurot 423,6 euroni (14%).

Tuleval aastal pensionikasv jätkub sama kiiresti või isegi kiiremini ning kui lisada, et pidevalt kasvab ka baassumma, siis võibki ennustada, et järgneval neljal aastal kasvab keskmine pension keskmiselt 40-50 eurot aastas.

Ka rahandusministeeriumi kevadel valminud pikaajaline prognoos ennustab, et pension kasvab (sekkumiseta) praegusega võrreldes aastaks 2021 vähemalt 90 euro ning aastaks 2023 vähemalt 150 euro võrra. Teisisõnu lubavad mõlemad erakonnad seda, mille majanduskasv ja kiire hinnatõus pensionäridele niigi lauale toob.

Kokkuvõte

Õnneks on mõlema erakonna lubadused suuremas osas sisutühjad ehk ei too kaasa eelarve lisakulutusi. Keskerakonna ja Reformierakonna lubadused täituvad lõviosas ka nendeta eeldusel, et praegune pensionisüsteem jääb püsima ning majanduskasv jätkub.

Küll aga võivad lubadused (eelkõige pikemaajalisem ehk Reformierakonna oma) kalliks maksma minna juhul, kui järgmise kahe kuni nelja aasta jooksul tabab Eestit majanduskriis, mis pidurdab sotsiaalmaksulaekumiste kasvu ning sunnib lubaduse täitmiseks muutma praegu kehtivat riikliku pensionikindlustuse seadust teiste valdkondade arvelt.