Kuidas registreerida OÜ-d ning kui suur on startija kohustuslik omakapital?

Ettevõtet registreerides võib omakapitali tasuda ka hiljem, ent sel juhul tuleb selle kohta hiljem äriregistrile tõend esitada. Foto: HEAK

Teatavasti ei kulu ettevõtte registreerimisele e-riigi kontekstis teab-mis palju aega, ka protseduur ise on tehtud võimalikult lihtsaks. Lisaks võib ka osakapitali tasuda ettevõtte arvele ajalise puhvriga. Ent mis on siin tark käitumine?

Näib, et OÜ loomine on Eestis nüüdsel moodsal ajal vaat et liigagi lihtne. «Tõepoolest, ilma osakapitali sissemakseta OÜ loomiseks kulub ID kaardiga äriregistris interneti kaudu toimetades maksimaalselt paarkümmend minutit,» kinnitas Harju Ettevõtlus-ja Arenduskeskuse  ettevõtluskonsultant Ervin Truu.

Ehkki ilma osakapitali sissemakseta OÜ registreerimise korral ei pea osakapitali koheselt tasuma, peab ettevõtte äriregistris vormistamise ajal olema OÜ looja isiklikul arvel ligi 200 eurot riigilõivu ja pangaülekande kulu tasumiseks. «Tasub tähele panna, et aja jooksul tuleb osakapital ikkagi sisse maksta,» rääkis Truu.

Osakapitali kohese sissemakse korral  kulub OÜ loomiseks ID kaardiga äriregistris interneti kaudu samuti maksimaalselt paarkümmend minutit, ainult et äriühingut registreeriva isiklikul arvel peab olema lisaks 190 eurose riigilõivu tasumiseks veel vähemalt 2500 eurot osakapitali sissemakseks. 

«Äriseadustikus on olemas minimaalse osakapitali nõue, mingit kohustust suurema osakapitali kohta ei ole olemas,» selgitas Truu.

Juhul kui planeeritakse hakata äri ajama välisriikidega, oleks Truu sõnul mõistlik vaadata, millised osakapitali suurused on sihtriigi ettevõtlusmaastikul kombeks või siis juba seadusega ette nähtud ning ka oma ettevõtte registreerimisel võimaluse piirides neid suurusi arvestada.

«Praktika näitab, et selline lähenemine osakapitali suurusele annab veidi soodsama alguse välispartneritega läbirääkimistel, sest nõnda luuakse eeldus, et ärialane suhtlus toimub sama tasandi ettevõtjaga,» põhjendas Truu.

Ettevõtte registreerimisel peab arvestama veel mõningate asjaoludega. «Kui firma tegevusalaks on näiteks koolitus, nõustamine, ürituskorraldus jm tegevusalad, mis ei nõua koheselt suuremaid kulutusi ettevõttele töövahendite või tooraine ostuks, on ettevõtte registreerimine ilma osakapitali sissemakseta on täiesti aktsepteeritav,» märkis ta.

Osakapitali hilisemal tasumisel tuleb peale selle täielikku tasumist esitada äriregistrile sellekohane tõend

Veel juhib Truu tähelepanu asjaolule, et kui omanik maksab hiljem kas osade kaupa või korraga osakapitali ettevõtte arvele, ei tähenda see ometi veel, et osakapitali nõue on koheselt täidetud.

«Kui arvele on laekunud kogu registreerimisel kirjapandud osakapital kas osade kaupa või korraga, on vaja võtta pangast sellekohane tõend ja edestada see äriregistrile ettevõtte andmetesse muudatuste sisseviimiseks. Alles peale äriregistri poolt tehtud osakapitali sissemakse fikseerimist loetakse see kohustus täidetuks,» selgitas ta.

Kui aga ettevõttele on vaja tegevuse alustamiseks koheselt muretseda seadmeid, toorainet jne ehk siis leida suurem kogus rahalisi vahendeid stardiks, on Truu sõnul mõistlik registreerida ettevõtte ikkagi vähemalt minimaalse osakapitali (2500 eurot) nõuet täites.

«Sellega väldite hilisema bürokraatia vaeva  ja ajutiselt ning lühiajaliselt on võimalik sissemakstut  ka kasutada.»