Eesti jaekaubandusettevõtetes sai suvel hooajalist tööd enam kui 1500 noort, kellest umbes 1000 olid alaealised. Ligi kümnendik jätkab kas täis- või osalise koormusega tööd ka pärast suvehooaja lõppu.
Suvel töötas Eesti kauplustes umbes 1000 alaealist
«Suveabilised olid puhkuste hooajal väga vajalikud ning oodatud ning kaupluse juhtidel on suvetöötajate kohta öelda peamiselt vaid kiidusõnu. Noored olid väga positiivse ellusuhtumisega ja tulid hommikuti tööle hea tujuga,» ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. «Paljudele noortele oli kaubanduses töötamine ka esimene töökogemus. Mõned noored ütlesid, et töökogemus avas neile hoopis uue maailma, nende silmaring avardus ja nad hakkasid teenindaja tööd ja üldse kaupluse tööd teise pilguga vaatama.»
Noored vanuses 14–20 töötasid suvel peamiselt kauba väljapanijatena, kuid ka klienditeenindajatena, komplekteerijatena ja teistel ametikohtadel. Peili sõnul leevendavad suvetöötajad oluliselt töökoormust, sest suvi on kaupluste põhitöötajate seas populaarne puhkuseaeg. «Teisest küljest tuleb arvestada, et kuivõrd kõigile uutele töötajatele pakutakse ka põhjalikku väljaõpet, kulub sellele üsna suur osa suvetöötajate tööperioodist. See aga tähendab vähemalt alguses põhitöötajatele veidi lisatööd,» lisas ta. «Samas tulevad paljud noored järgmisel suvel tagasi ja siis on neil väljaõpe juba läbitud.»
Ligi kümnendik suveperioodiks kaubandusse tööle läinud noortest jätkab tööd ka edaspidi, suur osa neist kooli kõrvalt ja osakoormusega. «Kuna kaubanduses on võimalik töögraafiku tegemisel olla väga paindlik, on see õppivale noorele hea võimalus lisateenistuseks ja töökogemuse omandamiseks,» lausus Peil. «Hakkajatel ja särasilmsetel töötajatel on võimalik kaubanduses teha kiiret karjääri, nii et suvetööst võib alguse saada hoopis tulevane amet juhtival kohal.»
Kõige enam said noored suvel tööd Maximas, kes värbas üle 500 inimese. Enam kui 200 töökohta pakkusid Prisma, Selver ja COOP kauplused. Nii Circle Ks kui ka Rimis töötas suvel üle 100 noore. Ka teised jaekaubandusketid rõivamüügist ehituskauplusteni pakkusid kümneid suvetöökohti.
Eestis on kaubandus tööstuse järel suuruselt teine sektor. Kõige enam on kaubanduses töökohti klienditeenindajatele ja müüjatele – sellist ametit peab Eestis 24 000 inimest. Ligi 12 500 inimest on kaupluste juhatajad, ostujuhid, piirkonna ja teenindusjuhid, üle 5500 inimese töötab müügiesindajate või kliendihalduritena, üle 2000 tegelevad turunduse valdkonnaga. Väikepoodnikke ehk kaubanduse valdkonna ettevõtjaid on Eestis ligi 1200.