Millist tööd ja tööandjat noored otsivad?

Noored hindavad järjest rohkem tööd, kus nad saavad ise oma aja peremehed olla. Foto: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Volodymyr Melnyk

Täna avalikustati selle aasta atraktiivsemad tööandjad Eesti noorte seas. Kõige enam soovivad noored töötada rahaülekandeteenust pakkuvas Transferwises.

Tööandja brändingu agentuur Instari tegevjuhi Kersti Vannase sõnul iseloomustab tänapäevast tööotsimist paljuski infoühiskond. «Kui varem oli ettevõttes toimub suhteliselt kinnine info, siis täna on see võimalus, et iga rahulolematu inimene võib enda meelt avaldata internetis ja see jõuab tuhandete inimesteni,» sõnas Vannas ja lisas, et see kehtib ka tööotsimisel.

Kuna teadmised on muutunud ülekantavamaks, siis on aastatega tõusnud ka konkurents tööandjate vahel. «2008. aastal kaalus keskmine majandustudeng 12 ettevõtte vahel, nüüd aga 20 ettevõtte vahel,» kirjeldas Vannas olukorda ja lisas, et ettevõtetel tasub noorte värbamisel mõista, et tänased 20-aastased tudengid on 10 aasta pärast 30-aastased 10-aastase töökogemusega võtmetöötajad.

Tartu Ülikooli tudeng Britt Järvet. Foto: Liis Treimann

Uuringu järgi käib täna tööl 64 protsenti tudengitest. Tallinna Ülikoolis riigiteaduste eriala lõpetanud ning nüüd Tartu Ülikoolis hariduse ja innovatsiooni erialal tudeeriva Britt Järveti sõnul on näiteks Tallinnas õppiva tudengina väga raske ilma vanema toetuseta hakkama saada. «See [tööl käimine kooli kõrvalt – M.J.] tuleb otsesest vajadusest ära elada, mitte vaid soovist end erialaselt täiendada,» selgitas Järvet. «Me räägime korteri üüriturust, mis on täna Tallinnas minimaalselt 300 eurot kuus. Kui ühiselamukohta tahad, mis on tavaliselt hõivatud, siis räägime 100-200 eurost kuus.» Järveti sõnul on olemas küll õppetoetused, kuid need jõuavad vähem kui veerandini ning ei kata tudengi väljaminekuid. «Me räägime ikkagi väga tundivast vajadusest minna tööle, et üldse kuidagi ära elada,» sõnas ta.

Sama selgus ka Instari poolt läbiviidud uuringust. 62 protsenti vastanudtest kinnitas, et käivad kooliajal tööl selleks, et igapäevaseid elamiskulusid ära katta ning alles 15 protsenti  noortest tunnistas, et töötavad enesearendamiseks.

Mida aga noored ootavad tööle minnes?

Uuringust selgub, et kuigi kolmandas sektoris töötamine on siiani veel populaarne, siis järjest rohkem noori soovib olla iseendale tööandjaks. Näiteks kui 2012. aastal soovis iseendale tööandjaks olla 11 protsenti tudengitest, siis tänavu on see tõusnud 25-le protsendile. Vannase sõnul ei tähenda see otseselt seda, et kõik 25 protsenti sooviks ise ettevõtet tegema hakata, vaid et nad hindavad paindlikust töö juures järjest rohkem ning et nad saavad töötada lepingu alusel mitmele tööandjale korraga. Paindlik tööaeg on tudengite seas sama oluline kui keskmisest kõrgem palk.

Uuringu järgi on noortele töökoha valimisel olulised ka et töö oleks huvitav ja arendav ning et ettevõte kohtleks töötajaid võrdselt ja ausalt. Paljud noored olid uuringu ankeetides välja toonud ka juhi kui liidri, mitte kui ülemuse.

Soodustustest hinnatakse enim lisapuhkuse võimalus, tervishoiukulude katmine ja tööandja poolne kindlustus.

Kõige vähem märgiti oluliseks teguriks ettevõtte suurust, suurt noorte osakaalu, vastutusrikast tööd ja seda, kas ettevõte panustab kohaliku elu arengusse või mitte. Need tegurid ei ole mitte ebaolulised, vaid teised punktid olid noorte silmis lihtsalt olulisemad töökoha valikul.

TTÜ tudeng Herman Koppel. Foto: Liis Treimann

TTÜs äriinfotehnoloogiat tudeeriva Herman Koppeli sõnul kasutas tema praktikakoha leidmiseks interneti abi ning puutus seeläbi kokku väga paljude ettevõtete kodulehtedega. «Esimese tööandja leidsin guugeldades. Tegin kodulehed lahti, vaatasin, milline võiks see kõige parem olla ja kus ma kõige rohkem areneda saaksin,» kirjeldas ta.

EBSi tudeng Vanessa Yasmine Brigitte Roosmets. Foto: Liis Treimann

Koppeliga nõustus ka EBSis ettevõtlus ärijuhtimist õppiv Vanessa Yasmine Brigitta Roosmets, kelle sõnul keskenduvad ettevõtted kodulehte disainides tihti vaid kliendile aga mitte potentsiaalsele töötajale. «Ettevõtete kodulehed ei ole atraktiivsed noortele,» sõnas ta. «Selleks, et saaksid kellegagi kontakteeruda, on sul ainult üks e-maili aadress, mitte mingit inimkontakti.» Roosmetsa sõnul võiks kodulehel olla ka infot ettevõtte enda kohta – kes on juhid, millised on väärtused jne.

Ühtlasi tuleks noorte sõnul rõhku panna ka oma sotsiaalmeedia kontodele ja brändingule. «Bränd on eelkõige võtmesõna,» kinnitas Järvet ja lisas, et gümnaasiumi noorte puhul mängib esimese töökogemuse juures kindlasti rolli ka vanemate mõjutus.