/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/09/11403232t1h509d.jpg)
Teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise VEB fondi otsuseelnõu, mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle rahaga päästis riik 1990ndatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest.
VEB fondi kahjude hüvitamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse eelnõu algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud, teatas riigikogu pressiteenistus.
Eelnõu algatasid Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme.
Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles oma sõnavõtus, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud.
Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.
EKRE nimel sõna võtnud Mart Helme sõnul on otsuse eelnõul moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada.
Enn Meri sõnul toetab Vabaerakond põhimõtteliselt eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.
VEB fond loodi 1993. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.