Ehkki Rootsi valimistulemused tõotavad tuua valitsuse moodustamisel pikka patiseisu, võtsid finantsturud kujunenud olukorda rahulikult.
Stockholmi börs võttis Rootsi valimistulemusi rahulikult
Stockholmi börsiindeks OMX40 pendeldas esimesel kauplemistunnil väikesest miinusest väiksesse plussi. Rootsi kroon tugevnes hommikul 0,6 protsenti 10,43 kroonini euro.
Enne valimisi langes krooni kurss enam kui üheksa kuu madalaimale tasemele. Populismi pealetung nii Rootsis kui ka Euroopas tervikuna on paaril viimasel aastal mõjutanud valuutaturge tublisti. Mitmed analüütikud on siiski toonitanud, et krooni nõrkuse peamine põhjus on ilmselt pigem keskpanga tegevus kui valimised.
«Mitte keegi ei saa aru, mida nad teevad,» üles mõned ajad tagasi Postimehele Swedbank Norge endine peaökonomist Peter Hermanrud, kes praegu on Norra suuruselt teise pangandusgruppi kuuluv panga SpareBank 1 peastrateeg. «Kui majanduskasv on kiire, siis tavaliselt on kõrged ka intressimäärad, aga madalad intressimäärad, isegi negatiivsed, on väga kummaline,» lisas ta.
Eelmise nädala neljapäeval toimunud nõukogu koosolek ei andnud selget signaali, millal hakatakse baasintressi tõstma. Rootsi pankadevahelised laenuintressid on olnud negatiivsed juba 2014. aastast saadik ja seda vaatamata asjaolule, et keskpank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,9 protsendile. Ka inflatsioon on lähedane soovitud kahele protsendile, aga keskpankurite sõnul jääb juhul kui energiahindade tõusu mitte arvesse võtta, hinnasurve siiski mõõdukaks.
Hollandi suurpanga ING analüütikute sõnul tõstab Riksbank väga suure tõenäosusega baasintressi veebruaris.
«Aga Riksbanki ajalugu lükata intressi tõstmine uuesti ja uuesti edasi tähendab seda, et võime näha edasilükkamist ka kaugemale 2019. aastasse,» kirjutasid ING analüütikud klientidele.