Kinnisvaraekspert: pooltühjad kontorihooned tasub mikrokorteriteks teha

Viljandis ehitati näiteks endine Paalalinna kooli algklasside maja korterelamuks ümber. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuivõrd kinnisvaraturul on viimasel ajal aktuaalseks kujunenud järjest suurenev nõudlus mikrokorterite järele, pakub kinnisvaramaakler Triin Sõro, et kasvavat vajadust aitaks rahuldada vanemate büroomajade, mis niigi pooleldi tühjana seisavad, ümberkujundamine.

«Stabiilset, teisalt paindlike tingimustega üüripinda vajavad nii siseriiklikult rändavad töötajad kui ka siia lühemaks või pikemaks ajaks saabuvad välismaalased. See on aktiivne turg, millesse on valmis panustama nii väikesed jaeinvestorid kui ka suured tegijad, kes oleksid huvitatud tervetest üürimajadest,» kirjutab maakler Triin Sõro Uus Maa Kinnisvarabüroo blogis.

Tema sõnul on vajadus mikrokorterite järele väga laial hulgal ühiskonnast. Nende hulgas on palju hooajalise tööga Tallinna saabuvaid kohalikke või välismaalaseid, tudengeid ning ka neid, kes vajavad vaid lühiaegset üürilepingut. «Nagu üldiselt tavaks, nii on ka mikrokorterite puhul üürilepingu pikkuseks eelistatult aasta, millele tõusvas trendis järgneb üürimine 3-4 kuuks suveperioodil,» räägib kinnisvaraasjatundja.

«Kui siiani on minikorterite turul teinud ilma peamiselt kohalikud investorid, siis aina enam on saabunud ka välismaalaseid. Nii olen viimasel ajal tegelenud üüriinvestoritega, kes on pärit näiteks Prantsusmaalt ja Hollandist,» ütleb Sõro. Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu, leiab kinnisvaramaakler.

Nii pakubki ta välja, et eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks. «Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks,» märgib Sõro.

Loe lähemalt Uus Maa blogist.