Pilved kogunevad Vene gaasitoru kohale

Austria energiahiiu OMV juhatuse esimees Rainer Seele näeb Vene gaasitoru projektil üksnes plusse. Foto: HEINZ-PETER BADER / REUTERS

• Austria energiahiid rahastab Nord Stream 2 gaasitoru 10 protsendiga eelarvest.
• OMV juht mõistab Vene gaasitoruga kaasnevaid hirme, kuid ei pea neid arukateks.
• Tema sõnul ei saa Venemaa kuidagi gaasitoru poliitilise relvana kasutada.
• Kalev Stoicescu märgib, et OMV lähtub üksnes kitsastest rahalistest huvidest.

Kuigi ohtralt tähelepanu saanud Nord Stream 2 gaasitoru investoritevahelised suhted on austerlasest partneri OMV kinnitusel suurepärased, on küsimärgi alla sattunud nii gaasitoru ehituseks vajaliku nõusoleku saamine Taani võimudelt kui ka projekti plaanitud rahastusallikad.

Austria suurima tööstusettevõtte, 1956. aastal asutatud nafta- ja gaasifirma OMV juhatuse esimees Rainer Seele rääkis hiljuti Postimehele ettevõtte osalusest vastuolulises gaasitoru projektis. Esimese gaasitoru ehituses mitteosalenud finantsinvestori ootus on, et Nord Stream 2 projekt saaks plaanitud ajaga valmis ja ettevõte asuda loodetud transiiditulu teenima.

-Kuidas on teie ettevõte Nord Stream 2 projektiga seotud?

OMV rahastab Nord Stream 2 projekti 10 protsendi ulatuses ja sellega meie osalus projektis piirdub.

-Mis on teie kui investori huvi?

Esmalt tahame aidata kaasa Vene gaasi uue imporditee kasutuselevõtule, suurendamaks sellega Euroopa turu transiidikindlust. Iseäranis oluline on see Austria-suguse riigi jaoks, kus umbes 50 protsenti aastasest gaasivajadusest tuleb Venemaalt. Ka ülejäänud Euroopa gaasiturg vajab senisest mitmekesisemaid imporditeid.

«Kui Taani võimud jätkavad meiega seda mängu ajaga – kus nad ei otsusta midagi ära –, siis nihutame praegu Taani territoriaalvetest läbiminevat gaasitoru osa sealt eemale. Siis peaksime ka vajaminevad load kiiremini kätte saama.» Rainer Seele, OMV

Piirkonna gaasitarne vajadus kasvab lähiajal väga järsult, sest siseturu toodang langeb märksa suurema kiirusega, kui oleme seni arvestanud. See on juba juhtunud Suurbritannias ja veelgi kiiremini isegi Hollandis, kes on seni varustanud Saksamaad gaasiga, kuid nüüd on täiesti mängust väljas.

-Mitmed riigid, kelle territoriaalvetest Nord Stream 2 läbi läheb, on andnud sellele ametliku heakskiidu. Suurim on vastasseis gaasitorust mõjutatud riikides, nagu Baltikumis ja Poolas. Mida tähendab projekti vastuoluline loomus investorite jaoks?

Muidugi peame sellega arvestama. Nagu peame ka paremini selgitama, mis kasu antud projekt kaasa toob. On ilmne, et mõned riigid on sellele vastu, kuigi minu hinnangul on nende põhjused erinevad. Näiteks Poola ja Ukraina kardavad konkurentsi. Nad ei taha uut gaasitoru, sest kardavad kaotada senist transiiditulu.

INFOKAST: Kes on Rainer Seele?

• Sündinud 1960. aastal, rahvuselt sakslane.
• Omandas Göttingeni Ülikoolis doktorikraadi keemia alal.
• 1987. aastal asus tööle Saksamaa keemiagrupis BAF keemiauuringute osakonna juhina ning rahvusvahelise kontserni planeerimise ja kontrolli osakonna juhina.
• 2000. aastal sai Seele sai sama grupi juhatuse liikmeks ning koos sellega kontserni gaasiettevõtte tegevjuhiks.
• Ajavahemikus 2009 kuni 2015 oli ta sama kontserni rahvusvahelise gaasiettevõtte juhatuse esimees.
• Juulist 2015 on OMV juhatuse esimees ja tegevjuht. Vastutab ettevõtte üldise juhtimise eest.
• Abielus, kolme lapse isa.

Allikas: ettevõte

Balti riikide vastasseis on täiesti teistel põhjustel. Seal kardetakse poliitilist sõltuvust Venemaast ja peamine mure on, et Vene gaas hakkab moodustama liiga suure osa Euroopa gaasiturust. Seda muret ma täiesti mõistan ja selles osas peame me kogu Euroopas veel tööd tegema, peame ühendama Euroopa riikide gaasivõrgustikud Nord Stream 2 võrgustikuga. See võimaldaks teil samuti enda gaasitarne allikaid mitmekesistada.

-Nord Stream 2 omaniku, Vene gaasihiiu Gazpromi suhtes on Euroopas palju hirme.

Need hirmud ei ole arukad. Eurooplased ei pea mitte kedagi kartma. Samal ajal saame rääkida ka Venemaa sõltuvusest Euroopast. Sama palju, kui meie vajame gaasi Venemaalt või ükskõik milliselt teiselt tarnijalt, vajab seesama tarnija Euroopat. Eurooplased ei tohiks seda unustada, et meil on planeedi kõige tugevam siseturg.

-Hästi. Räägime Nord Stream 2 investoritest. Millised on investoritevahelised suhted praegu?

Suurepärased! Me teeme edusamme projekti osas. Oleme kõik ühtemoodi projektile pühendunud ja veendunud, et see projekt teenib Euroopa huve. Miks ei peaks meil omavahel häid suhteid olema? Taevas meie kohal on pilvitu!

-Kevadel esines Vene meedias väiteid, et Lääne investorid on muutumas ettevaatlikumaks, võttes arvesse USA sanktsioone. Kui suur tõepõhi on nendel väidetel?

Ma ei tea küll, mis artiklist täpselt jutt käib, kuid ma võin kinnitada, et kõik investorid on täielikult projektile pühendunud. Loomulikult põhjustavad hiljutised arengud USA sanktsioonide osas teatavat muret, see on meid üles äratanud. Jälgime selgemalt, milliseid kõrvalmõjusid need meie investeeringule kaasa võivad tuua. Sellele ehk Vene meedias viidatigi.

-Seega isegi USA sanktsioonide valguses näete te Nord Stream 2 hea investeeringuna?

Täielikult. See on võrreldav meie portfellis olevate riiklike võlakirjadega. Seda ei mõjuta naftahindade kõikumine ega ilmastikuolud. Tegemist on kindla transiidituluga, mis on selgelt lepingutega paika pandud. Samamoodi nagu ukrainlastele meeldib saada oma transiiditulu, meeldib meile saada Nord Stream 2 transiiditulu. Selliselt konkurents toimibki.

-Umbes kuu aega tagasi kritiseeris USA president Donald Trump hiljutisel NATO tippkohtumisel Nord Stream 2 gaasitoru. Ta ütles, et Venemaa on sellega Saksamaa pantvangi võtnud.

See on täiesti ebaõiglane Saksamaa suhtes! Ma ise olen ka, kusjuures, rahvuselt sakslane.

-Kui palju muret selline väljaütlemine teis kui Nord Stream 2 investoris tekitas?

Üks asi on selge. Ma ei ehita seda gaasitoru president Trumpi riigi jaoks. Me ehitame seda Euroopa tarbijate huvides, me tahame, et Euroopa konkurentsivõime säiluks.

Mis ajendil ta üldse selle avalduse tegi – sellepärast, et tahab Euroopa turule müüa rohkem Ameerika päritolu LNG gaasi. Ta tahab takistada meie gaasitoru projekti, sest on mõistnud, et tema LNG ei ole Vene gaasi kõrval hinna poolest konkurentsivõimeline.

-Kui palju arutelu tekitas Trumpi toonane avaldus Austria meedias?

Austria meedia loomulikult kajastas seda, nad tahavad, et austerlased oleks kursis, mis toimub. Oleme viinud läbi arvamusuuringuid, mis näitavad, et austerlased väga ootavad gaasitoru valmimist ja konkurentsivõimelisema gaas jõudmist Euroopa turule. Eurooplased tahavad, et neile töö alles jääks.

-Rääkisime enne hirmudest ja ka sellest, miks Balti riigid on Nord Stream 2 ehitamise vastu. Üks mure, mida on väljendatud, on sarnaste sanktsioonide kordumine, nagu on juhtunud Ukraina puhul. Milline on tõenäosus, et sarnane asi võib juhtuda ka Nord Stream 2 projekti korral?

Millistest sanktsioonidest te räägite? Ma olen nüüd natuke segaduses.

-Jutt käib Ukrainast läbiminevast gaasitorust ning Vene ja Ukraina suhetest.

Kuid Nord Stream 2 rajatakse Läänemerre, nende kahe riigi omavahelised suhted ei puutu asjasse. Milles täpselt seisneb teie küsimus?

-Sarnaselt Ukrainaga kardetakse, et ka Nord Stream 2 on hea poliitiline tööriist, mida Venemaa saab oma huvides kasutada.

Ahhaa, et nad saavad seda kasutada poliitilise mõjutusvahendina?

-Just.

Üle kogu Euroopa on gaasiga varustatuse tase piisavalt kõrge, puudujääk jääb üksnes kolmandiku juurde. Kui meil peaks mingil põhjusel tekkima gaasi defitsiit, on meil piisavalt paindlikkust, ostmaks LNG-gaasi rahvusvaheliselt füüsilise gaasi turult (spot market – ing k). Tegemist oleks küll lühiajalise kriisimeetmega.

INFOKAST: Nord Stream 2 projekt faktides

• Nord Stream 2 on Läänemerre kavandatav torujuhe, mis transpordib maagaasi maailma suurimast gaasimaardlast Venemaal 1200 kilomeetri kaugusele Euroopa tarbijatele.
• Uue torujuhtme läbilaskevõime on 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, millest jätkub 26 miljoni Euroopa majapidamise varustamiseks.
• Nord Stream 2 gaasijuhtme valimisajaks on plaanitud 2019. aasta lõpp.
• Toru ehitus ise maksab 8 miljardi eurot, sellele lisandub veel 1,5 miljardi eurot, mis läheb projekti finantseerimisele. 
• Tegemist oleks teise Vene energiahiiu Gazpromi osalusel Läänemerre rajatava gaasijuhtmega, mis on sarnaselt esimesega palju poleemikat tekitanud, kuna mitmete gaasitorust mõjutatud riikide (sh nii Balti riikide kui Poola) sõnul suurendab Euroopa sõltuvust Vene gaasist.
• Nord Stream 2 kritiseeriva avaldusega astus hiljuti üles ka Ameerika president Donald Trump, kes ütles, et Venemaa on gaasijuhtmega Saksamaa pantvangi võtnud.
• Lisaks Gazpromile osalevad mitme Euroopa riigi (sh Prantsusmaa, Holland, Austria) ettevõtted projektis finantsinvestoritena. Nende hulgas on ka sakslased.
• Riikidest, kelle territoriaalvetest gaasijuhe läbi läheb, on seni projektile heakskiidu andnud Soome, Rootsi ja Saksamaa. Load on veel puudu nii Venemaalt kui Taanilt.
• Lõppeva nädala kolmapäeval alustas Nord Stream 2 AG gaasijuhtme paigaldamist Soome lahte, torusid tuuakse Kotkasse ja Hankosse rajatud ladudest.

Allikas: PM

Teiseks on nendes riikides rakendatud turvaline süsteem, mis võimaldab imporditavat gaasi väga suures mahus ladustada. Näiteks Austria iga-aastane gaasitarbimise maht on kaheksa miljardit kuupmeetrit ja me oleme võimelised ka ladustama kaheksa miljadit kuupmeetrit gaasi. Seega suudame vähemalt aastase varu tagada. Seega mina ei muretseks liialt.

Venemaa kõrval märksa suurem probleem on Põhja-Aafrika tarnijatega. Nendes riikides aset leidvate rahutuste tõttu ei saa me alati loota nende tarnekindlusele. Ükski gaasitarnija ei taha oma mainet kaalule panna ja riskida sellega, et teda hakataks pidama ebausaldusväärseks. Niipea, kui sa muutud ebausaldusväärseks, on su äriga lõpp.

-Te siis väidate, et Venemaa majanduslikes huvides ei ole kasutada gaasitarnet poliitilise mõjutusvahendina?

Ei ole. Seda pole näinud viimased 50 aastat – ehk kogu selle perioodi, mil oleme Venemaalt gaasi tarninud. Hetkel puuduvad meil ka tõendid, nagu nad oleks kasutanud seda poliitilise mõjutusvahendina Euroopa vastu.

-Räägime Nord Stream 2 hetkeseisust.

Projekt püsib plaanitud ajakavas ja eelarves. Valdav osa torudest on kokku keevitatud ning ootavad, et neid saaks hakata Läänemere põhja vedama. Oleme teinud algust esimeste ehitustegevustega, mis algavad Saksamaa rannikult.

Hetkel on meil puudu kaks ehitusluba – üks Taanilt ja teine Venemaalt (olemas on Soomelt, Rootsilt ja Saksamaalt – toim). Venemaalt on meil vaja nii ranniku- kui rannaalade ehitusluba. Rannaalade oma on meil olemas, kuid rannikualade oma on veel menetluses. Usun, et selle saamine on aja küsimus. Siis saame ka Vene poolelt ehitustegevusega algust teha.

Küll aga peame siis tempot tõstma, et suudaksime ajakavas püsida ja gaasitoru järgmise aasta lõpuks töösse.

-Seega 2020. aasta alguseks?

Ei, 31. detsembriks 2019.

-Miks Taanis projektile rohelise tule andmine viibib?

Seda peaksite küsima Taani võimudelt. Ma saan esitada ainult investori nägemuse. Minu jaoks tekitab see samuti küsimusi, kuna see toru rajatakse esimese Nord Streami gaasitoruga samasse koridori. Võib-olla on neil lihtsalt väga pikk suvepuhkus.

-Millal loodate selle Taanilt saada?

Seda teavad ainult Taani võimud. Meil on igaks juhuks ka plaan B. Kui Taani võimud jätkavad meiega seda mängu ajaga – kus nad ei otsusta midagi ära –, siis nihutame praegu Taani territoriaalvetest läbiminevat gaasitoru osa sealt eemale. Siis peaksime ka vajaminevad load kiiremini kätte saama.

Meie jaoks tekitab kõige rohkem väljakutseid plaanitud ajakavast kinnipidamine. Kuid me suudame torusid väga kiiresti paigaldada – kui me sellega lõpuks pihta hakkame –, umbes neli kilomeetrit päevas.

-On teil veel mingeid muresid seoses Nord Stream 2-ga?

Teine suur mure on projekti rahastamine. Me ei ole täna enam kindlad, et projekti rahastus jätkub sellisel viisil nagu oleme seni kokku leppinud. Näha on, et rahvusvahelised pangad on pärast USA sanktsioone muutunud märksa ettevaatlikumaks. See võib tähendada, et plaanitust suuremas mahus omavahendeid.

-Kui palju see projekt teie jaoks kallimaks võib minna?

Enam kui 50 protsenti projekti rahastusest on juba tagatud. Kuigi me peame nüüs rohkem omavahendeid projekti alla panema, siis me ei leia, et see on kõige mõistlikum rahakasutus. Meil on omavahendeid ka teiste projektide rahastamiseks vaja.

-Kui kindel te olete, et see gaasitoru on tõesti 31. detsembrist 2019 kasutuses?

Ma pean olema sellest täiesti veendunud. Meil on ajakava ja eelarve, millest me peame kinni pidama. Meil pole mingit põhjust kahelda, et Nord Stream 2 AG (ehitamise eest vastutav ja Šveitsis registreeritud ettevõte – toim) ei saa oma tööga hakkama.

-Milliseks jääb teie roll pärast gaasitoru valmimist?

See on kõige parem osa sellest. Hakkame Šveitsis asuva Nord Stream 2 ettevõte kaudu koguma transiiditulu gaasilt, mida toruga Euroopasse toome.

KOMMENTAAR

OMV ei soovi näha Venemaa poliitilisi motiive

Kalev Stoicescu, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur

Kalev Stoicescu Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Oleks õige märkida, et tegemist ei ole Vene maagaasi «uue transiiditeega», sest Nord Streami kaks gaasitoru juba lebavad Läänemere põhjas, Viiburist Greifswaldini. Neid olemasolevaid gaasitorusid kasutatakse umbes 70 protsenti täisvõimsuse ulatuses.

See tõstatab ühtlasi küsimuse Nord Stream 2 projekti mõttekusest. Kui Venemaa ei ole võimeline majandussanktsioonide tõttu uusi gaasimaardlaid kasutusele võtma (eriti Põhja-Jäämerel) ning Euroopa Liit ehk selle liikmesriigid peavad kinni oma energiapoliitikast, mis kindlasti ei näe ette gaasisõltuvuse suurendamist Venemaast.

Austriale, iseäranis OMV-le, oleks Nord Stream 2 kahtlemata kasulik tulusa «transiidikindluse» tõttu, kuid seejuures lähtutakse üksnes oma enda kitsastest rahalistest huvidest, jättes kõrvale Euroopa Liidu energiapoliitika ja solidaarsus ning Venemaa vaenulik suhtumine ja tegevus. President Vladimir Putin müüs ennast odavalt, tantsides temast kõvasti madalama poliitilise profiiliga tegelase pulmas, kuid Venemaal on hädasti vaja kliente, eriti Euroopa potentsiaalseid õõnestajaid.

OMV juhatuse esimees argumenteerib Nord Stream 2 toetamist sellega, et Venemaa katab 50 protsenti Austria maagaasi tarbimise vajadusest, mis tuleks järelikult veelgi suurendada. OMV ega teised Nord Stream 2 Lääne sponsorid ei soovi näha Venemaa poliitilisi motive ega tõsiasja, et tegemist ei ole puhtalt äriprojektiga. Venemaa ei lahuta mitte kunagi selliseid projekte poliitikast.

On täiesti õige väide, et Venemaa sõltub selles kontekstis Euroopast vähemalt sama palju, kui Euroopa Venemaast, kuid kiputakse eksklikult arvama, et Venemaa ei ole mitte kunagi maagaasi poliitilise relvana kasutanud. Kremli usaldamine ei saa põhineda pulmatantsule, vaid vaadates Venemaa reaalset tegevust.