Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul on energiahinnad tõusnud tänavu oodatust kiiremini, mistõttu on ka üldine inflatsioon kõrge ja ületab kevadist ministeeriumi prognoosi.
Rahandusministeerium ei oodanud nii suurt hinnatõusu
«Energiahinnad on sel aastal tõusnud oodatust kiiremini, mistõttu inflatsioon on viimastel kuudel ületanud kevadist prognoosi. Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi järgmisel nädalal,» ütles Pungas. «Ka euroalas on inflatsioon viimastel kuudel püsinud kõrgena, ulatudes augustis 2 protsendini,» lisas ta.
«Augusti hinnaarenguid iseloomustas kõrgete energiahindade püsimine ning teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastava baasinflatsiooni kiirenemine. Energiahinnad on aastaga tõusnud 12 protsenti eelkõige kallima mootorikütuse, elektri ja puidukütte mõjul. Kui kütusehindu on kergitanud kallinenud nafta, siis elektri osas annab tunda börsielektri tavapäratult kõrge hind Põhjamaades. Tulevikutehingute põhjal võib oodata elektrihinna alanemist järgmise aasta kevadel,» lisas analüütik.
Teenuste hinnad on Pungase sõnul olnud sel aastal kõikuvad. «Kui kevadel pidurdus teenuste hinnatõus ajutiste tegurite mõjul 1,3 protsendini, siis augustis kiirenes 3,7 protsendini,» sõnas ta. «Augustis kergitas teenuste hindu eelkõige transpordi-, vaba aja teenuste ja majutuse kallinemine. Kuna majandusarengud on soodsad, tarbijate kindlustunne kõrge ning kiire palgakasv on jätkumas, avaldub see ka teenuste hindades.»
Samuti on hinnatõusu suurendanud teravilja hinnatõus välisturgudel, mis tuleneb Euroopas valitsenud kuumast ilmast. "Siinsetesse jaehindadesse kandub põua mõju viitajaga," ütles Pungas.
Tarbijahinnaindeks kasvas augustis kuuga 0,5 protsenti ning eelmise aasta augustiga võrreldes 3,6 protsenti. Kaubad olid 2017. aasta augustiga võrreldes 3,1 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 8,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,3 protsenti.