Töötajate põud suureneb ka ametlikult – vabade töökohtade arv on kasvanud

Kaubandus on tööstuse ja hariduse kõrval üks kõrgema vabade töökohtade arvuga valdkondi. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta teises kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatas statistikaamet. Suurim on vabade töökohtade arv tööstuses ja kaubanduses.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv kaheksa protsenti, ent vähenes 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes viis protsenti. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 alates 2017. aasta esimesest kvartalist. 

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli teises kvartalis 602 200, mis on eelmise kvartaliga võrreldes üks protsent enam. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuste (18 protsenti), kaubanduse (15 protsenti) ja hariduse (kümme protsenti) tegevusala osatähtsus.

Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad – vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis neis sektoreis kõige suurem (vastavalt 1810 ja 1750 kohta). Vabade ametikohtade arvu poolest järgnes teises kvartalis eelnimetatud tegevusaladele hariduse tegevusala (1100 kohta).

Vabade töökohtade arv teises kvartalis Foto: Statistikaamet

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta teises kvartalis 1,9 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,2 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta teises kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis finants- ja kindlustustegevuses (4,7 protsenti) ning haldus ja abitegevuses (kolm protsenti). Madalaim oli vabade ametikohtade määr kinnisvaraalases tegevuses (0,2 protsenti) ja mäetööstuses (0,4 protsenti).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (67 protsenti), sh Tallinnas (55 protsenti). Järgnesid Tartu maakond (11 protsenti) ning Ida-Viru ja Pärnu maakond (kummaski viis protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Lääne (3,2 protsenti) ja Põlva maakonnas (2,4 protsenti), madalaim aga Hiiu maakonnas (0,5 protsenti).

Vabadest ametikohtadest 28 protsenti oli teise kvartalis avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,6 protsenti) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,2 protsenti). Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr kaks protsenti ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5 protsenti.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli 2018. aasta teises kvartalis ligi 113 500, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 25 protsenti suurem ning eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 20 protsenti suurem.

Tööjõu käive suurenes eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses ning vähenes vaid kutse-, teadus- ja tehnikalases tegevuses. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli teises kvartalis endiselt suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. 2018. aastast kogutakse vabade ametikohtade arvu uue küsimustikuga «Palk ja tööjõud». 2018. aastal on valimis 8350 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet alates 2018. aastast maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Kuni eelmise aastani avaldas Statistikaamet hõivatud ja vabade ametikohtade arvu kvartali keskmise kuu 15. kuupäeva seisuga, alates 2018. aastast avaldatakse kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv kuu lõpu seisuga.

Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel atatistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Alates 2018. aastast on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.