/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2009/02/13/133126t1h7658.jpg)
Snorase puhul on tegemist esimese panga päästmisega Balti riikides pärast 2008. aasta sügist. Täpselt kolm aastat tagasi, kui ränk majanduskriis raputas kõiki kolme Balti riiki, sattus raskustesse Läti suuruselt teine pank Parex banka.
Snorase juhtum on Parexi omast kergem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tollasel Parexi skandaalil on Snorasega nii mõnedki sarnased jooned. Parex sattus raskustesse USA kinnisvarakriisist alguse saanud finantskriisi ajal, Snorase raskused tulid ilmsiks nüüd, mil Euroopa võlakirjakriis võtab üha süngemaid toone.
Kahe panga teiseks ühiseks tunnusjooneks on omanike ring – mõlemad olid riigi suurimad pangad, mis ei kuulu Skandinaavia kontsernidele. Parex banka omanikeks olid Läti rikkamate inimeste hulka kuulunud Viktor Krassovitski ja Valeri Kargin. Snoras on Leedu börsiettevõte, mille tuumikomanikud olid vene ärimees Vladimir Antonov ja leedulane Raimondas Baranauskas.
Niipalju kui praeguseks teada, on Snorase kriis Parexi omast väiksem. Snorase ülevõtmine ei tohiks tänu Leedu üle 19,4 miljardi liti (5,6 miljardit eurot) suurusele välisvaluutareservile raskusi valmistada.
Läti majandus oli aga kolm aastat tagasi väga kriitilises seisus ning riik oli sunnitud lõppkokkuvõttes võtma Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) 7,5 miljardit eurot abi. Parexisse süstis Läti valitsus peaaegu miljard eurot.
Leedu peaminister Andrius Kubilius kinnitas, et IMFilt ja teistelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt abi paluda ei kavatseta. Tõenäoliselt see nii ongi, kuigi sama väitis panganduskriisi puhkedes kolm aastat tagasi ka Läti majandusminister Kaspars Gerhards.