/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/11/6651023t1h639a.jpg)
Endise rahandusministri ja maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul olid rahapesuskandaali tõttu Danske Eesti juhi kohalt taandunud Aivar Rehel laialdased teadmised rahapesust ning küsimus on, kas ja kuidas ta neid kasutas.
Aivar Sõerd: Aivar Rehel pidid olema teadmised rahapesust (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Danske (tollal Sampo) Eesti filiaali läks 2007. aastal juhtima Aivar Rehe, kes enne seda töötas maksu- ja tolliameti juhina. Varem, aastatel 1999–2003 olin ise selles ametis maksuameti juhina. Mäletan üsna hästi, et maksuamet puutus kokku rahapesu materjalide ja nende menetlemisega. Rahapesu tunnustega materjalid tulid maksuametisse põhiliselt seoses ühes konsultatsioonifirmas toimunud läbiotsimisega. Nende materjalide menetlemine polnud lõppenud selleks ajaks, kui Rehe maksuameti juhiks sai,» meenutas Sõerd.
Ta selgitas, et maksuameti esmane ülesanne ja peamine prioriteet oli uurida maksupettusi, aga menetluses oli ka rahapesu asju, mida uuriti koos politsei majanduskuritegude talituse ja keskkriminaalpolitseiga. «Rahapesu tõendamisel on vajalik tõendada esmane raha päritolu kuriteo koosseis. Tavaliselt oligi tegu näiteks riigilt väljapetetud käibemaksuga, mida pesti puhtaks, investeerides seda eri kohtadesse,» rääkis Sõerd.
Sõerd lisas, et leidis oma arhiivimaterjalidest ka paar viidet selle kohta, et maksuamet igal juhul puutus kokku rahapesu asjadega. «Ühel pildil on aastatetagune ajaleheartikkel ja teisel pildil väljavõte maksuameti 2002. aasta aastaraamatust, kus ka rahapesu asjadele viidatakse.»
Sõerd esitas ka kolm väidet:
1. Aivar Rehe maksuameti juhina pidi kokku puutuma rahapesu asjade menetlemisega ja seoses sellega pidi ka saama oskusteavet selle kohta, kuidas rahapesu juhtumeid tuvastada.
2. Tal pidi olema ülevaade sellest, kuidas rahapesu asju menetletakse, milliseid tõendeid selle tuvastamiseks ja tõendamiseks on vaja.
3. Tal pidi olema ülevaade sellest, kuidas uurimisorganid rahapesu materjalidega töötavad, kuidas kogutakse tõendeid rahvusvahelise õigusabi ja andmevahetuse korras.
«Seega pidi tal Danske Eesti filiaali juhina olema varasem praktiline kogemus rahapesu uurimise valdkonnas, küsimus on selles, kuidas ta neid kogemusi ja oskusi kasutas,» võttis Sõerd oma mõttekäigu kokku.
Sõerdi enda ametiaeg rahandusministrina lõppes märtsis 2007. «Sellesse aega Danske rahapesu asjad teadaolevalt ei ulatunud. Ka hilisemas töös pole otseselt rahapesu uurimisega kokku puutunud, küsimusi riigikogu komisjonides ja suures saalis olen aga korduvalt teinud nii rahandusministritele kui ka finantsinspektsiooni juhile. Need küsimused ja vastused on ka komisjoni protokollides ja istungi stenogrammides kirjas,» selgitas Sõerd oma rolli.
Ta lisas, et rahapesu asjade uurimisega tegeles ta otseselt ajal, kui töötas maksuametis. «Maksuameti peadirektoril olid ka uurimisjuhi õigused, seega tollal puutusin vahetult kokku ka rahapesu asjade menetlemisega. Rahapesu oli ja on ka tänapäeval sageli maksupettustega kaasnev kuriteoliik.»
Vastuolulised väited
Aivar Rehe on hoidnud alates skandaali puhkemisest ning ametist taandumisest madalat joont. «Olen lubanud minule olulistele inimestele, et ma ei anna kommentaare ja hoian oma sõna!» vastas Aivar Rehe teisipäeval Postimehe ettepanekule selgitada aasta pärast tema viimast skandaaliteemalist kommetaari uusi ilmnenud asjaolusid.
Nimelt on nii Eesti Finantsinspektsioon kui Danske panga enda tellitud raport olnud täiesti vastupidisel seisukohal võrreldes aasta tagasi Rehe poolt Äripäevale antud selgitustega.
Danske praegune nõukogu esimees Ole Andresen kinnitas nimelt, et Danske on küll raportite lõpetamise faasis, «kuid juba praegu on selge, et mitteresidentide portfoolioga seotud probleemid olid suuremad, kui nad eeldasid».
Samuti on teada, et finantsinspektsioon leidis 2014. aastal, et Danske pangas on rikutud suures mahus, raskelt ja süsteemselt rahapesuvastaseid reegleid. Kontrollorgan nõudis Danske Eesti filiaalilt mitteresidentide teenindamise piiramist.
Aivar Rehe kinnitas aga täpselt aasta tagasi, et Danske Eesti juhtkond esitas regulaarselt Danske Grupi juhatusele informatsiooni mitteresidentide raha liikumise kohta ning panga filiaalid raporteerisid igakuiselt majandustulemusi grupi finantskeskusesse. Danske Grupil ja selle Eesti üksusel olid Rehe kinnitusel ka täiesti sõltumatult tegutsev rahapesu vastu võitlemise üksus ning loomulikult siseaudit.
«Danske Eestis olid juurutatud seadusest tulenevad rahapesuvastased protseduurid, mis vastasid rahvusvahelistele standarditele,» kinnitas Rehe septembris 2017 ning lisas, et aastal 2014 tegi ka rahvusvahelise audiitorfirma KPMG Danske Eestis toimivate rahapesuvastaste protseduuride vastavuse analüüs rahvusvahelistele standarditele. Lisaks tehti tema sõnul rahapesuvastses võitluses koostööd Deutche Banki ning dollarimaksete osas ka FBIga.
Financial Times kirjutas, et Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi 2013. aasta jooksul läbi ligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha. Tegemist on Danske panga enda tellitud raportiga, mille koostas konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga sai Briti majandusleht Financial Times tutvuda.