Kohtujurist soovitab anda kvoodivaidluses õiguse Eestile

Eesti Energia tütarfirma Narva Elektrijaamad on üks ettevõtetest, kes riigilt tasuta saastekvoote saab. Foto: Toomas Huik

Euroopa Kohtu kohtujurist Verica Trstenjak tegi kohtule ettepaneku anda Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavas Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava teemalises vaidluses õiguse Eestile.

Kohtujuristi neljapäeval avaldatud ettepaneku järgi tuleks jätta rahuldamata apellatsioonkaebus, mille Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu Esimese Astme Kohtu poolt 2009. aasta 23. septembril tehtud otsusele, mis andis õiguse Eestile.

Ettepaneku järgi tuleks Eesti riigi kohtukulud välja mõista komisjonilt, kes peaks ühtlasi kandma ise oma kohtukulud.

Esimese Astme Kohus asus seisukohale, et Euroopa Komisjon ületas Eesti esitatud jaotuskava tagasi lükates oma pädevust ja rikkus hea halduse põhimõtet.

Komisjon Esimese Astme Kohtu otsusega ei nõustunud ja kaebas selle edasi. Euroopa Kohtus toimus istung asja arutamiseks tänavu 29. septembril.

Eesti taotles heitkoguste jaotuskava kokku pannes perioodiks 2008-2012 heitkoguste mahuks ligi 123 miljonit tonni. Lähtudes oma arvutusmudelist, vähendas Euroopa Komisjon taotletud heitkoguste hulka ligi poole võrra. Eesti on jaotuskava hiljem korduvalt muutnud ja ootab praegu vastust viimasele kavale.

Euroopa Kohtus töötavad kohtujuristid, kellel on sama kvalifikatsioon kui Euroopa Kohtu kohtunikel ning kelle ülesanne on esitada avalikul kohtuistungil erapooletuid ja sõltumatuid põhjendatud arvamusi asjadele, mis Euroopa Kohtule esitatakse.

Kohtujuristi arvamuses võetakse seisukoht juhtumi suhtes, nagu see on Euroopa Kohtule esitatud. Arvamuse ülesehitus on sama mis kohtuotsusel. Arvamusel ja kohtuotsusel on aga üks väga oluline erinevus: nimelt ei ole kohtujuristi arvamus ühelgi viisil siduv ei pooltele ega ka Euroopa Kohtu kohtunikele. Seetõttu võivad kohtujuristi arvamus ning kohtu otsus olla erinevad.