/nginx/o/2011/03/06/531138t1h54a3.jpg)
Euroalast lähtub šokilaineid, mis liiguvad väljapoole kui ringid vees. Nüüd tabas üks neist täie jõuga Ungarit.
Eurokriis tabas valusalt Ungarit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Budapest pidi sel nädalal elama üle kolm keerukat võlakirjaoksjonit. Tootlused lendasid lakke, forint kukkus rekordmadalustesse. See omakorda hoogustab inflatsiooni ja võimendab sadade tuhandete ungarlaste valu, kes välisvaluutades kodulaenud võtsid, kui forint oli palju tugevam.
Fitch ja Standard & Poor's muutsid läinud reedel Ungari reitingu – madalaim võimalik investeerimiskraadi reiting – negatiivseks, mis tähendab seda, et rämpsreiting on vaid aja küsimus.
Ida-ja Kesk-Euroopa kõrgeima riigivõlaga riigina seisab Ungari juba mõnda aega silmitsi krediidivoogude aeglustumisega, kuna investorid pagevad riski eest ning samal ajal halvenevad riigi suurima turu – euroala – kasvuväljavaated.
Nüüd kardetakse, et Ungari kitsikus pole muud, kui Ida- ja Kesk-Euroopa riikide nakatumise ettekuulutaja, mis 2008. aasta finantskriisist eriti rängalt räsida said.
Ungari paremtsentristlik Fideszi valitsus on hingepõhjani jahmunud.
Valitsus ütleb, et on teinud kõvasti tööd eelarvedefitsiidi kärpimiseks, võttes tuleva aasta eesmärgiks 2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, ning hakanud vähendama riigivõlga praeguse 80 protsendi pealt SKTst, mis saadi päranduseks eelmiselt valitsuselt.
«Me pole Kreeka,» ütleb kommunikatsiooniminister Zoltan Kovacs. «Me aimame selle taga spekulatiivseid samme. See pole üldse põhjendatud »
Analüütikud usuvad, et tänu 52 miljardi dollarilistele valuutareservidele peab Ungari 2012. aasta esimese poole vastu ilma välisabita, kuid siis läheb raskeks.
Royal Bank of Scotlandi tärkavate turgude analüütik Timothy Ash arvab, et Ungaril on forintile avalduva surve vastu kolm relva: tõsta intressimäärasid; lasta raha kaitseks käiku reservid; või minna tagasi IMFi ukse taha.
Keskpank andis teisipäeval mõista, et võib rahapoliitikat praeguse 6 protsendi pealt «karmimaks» keerata, kuid Citigroup hoiatas, et see oleks majandusele «kuul pähe».
Huvitav on siinjuures, et Fideszi parlamendiliider Janos Lazar ei välistanud sel nädalal IMFi poole tagasipöördumist. Samas on valitsuse ametlik joon, et seda «ei kavatseta» teha.
«Valitsuse kehakeelest ei paista küll veel, et nad IMFi rindel alla andma valmistuksid,» ütles analüütik Ash. «Ja see tähendab, et forint jääb rambivalgusse.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.