Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti ei suuda eurorahasid kulutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
TÜ füüsika-keemiahoone nurgakivi panek 2007. aasta sügisel.
TÜ füüsika-keemiahoone nurgakivi panek 2007. aasta sügisel. Foto: Margus Ansu

Euroopa Liit (EL) lubas Eestile aastateks 2007-2013 toetusi 53 miljardi krooni ulatuses, kuid esimese kahe aastaga suudab riik sellest ära kasutada vaid 500 miljonit.

Tartu Ülikooli uus keemiahoone on üks nendest objektidest, mida hakati eelmisel aastal ehitama lootuses saada euroabi, vahendasid ERR uudised «Aktuaalset kaamerat».

550 miljonit krooni maksva keemiahoone ehitamiseks pidi 304 miljonit krooni tulema EL-i tõukefondidest, kuid seda raha pole tänaseni.

TÜ finantsdirektor Taimo Saan leidis, et kui kahe aasta jooksul on ära kasutatud vaid alla ühe protsendi seitsme aasta jooksul Eestile lubatud rahast, on midagi meil selles süsteemis valesti.

«Bürokraatiat on väga palju,» ütles Saan, tuues näiteks, et keemiahoone eurotoetuse taotlus oli enam kui 4000 lehekülge paks.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on paljude dokumentide nõudmise taga soov tagada see, et poleks eurorahade väärkasutamist, kuid ta nõustus, et bürokraatia vähendamine on oluline.

Padari selgitusel on rahade aeglane kulutamine uue toetusperioodi alguses loomulik, sest reeglite paikapanek võtab aega.

Tagasi üles