:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/11/15/835032t1hf1f1.jpg)
Eesti elanikud toetavad lähedasi ja sõpru sagedamini tagastamatu abi korras, kui laenavad neile raha. Lisaks toetavad rahaliselt pigem vanad noori kui vastupidi, selgus äsja valminud uuringust.
Eestis toetavad rahaliselt vanad noori, mitte vastupidi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel sügisel 15-aastaaste ja vanemate seas tehtud küsitluse järgi on viimase aasta jooksul oma pere liikmeid rahaliselt aidanud enam kui pool eestimaalastest. Laenu on lähedastele andnud 28 protsenti ning intressi on laenusummalt küsinud vaid üks protsent.
Kõige enam said tagastamatut abi täisealised lapsed – 31 protsenti. Vanematest said rahalist abi 14 protsenti.
«Nii, nagu vanem põlvkond lähedastelt ei laena, vajavad nad harvem ka nooremate pereliikmete tagastamatut rahalist abi,» ütles uuringu tellinud Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu.
Märkimisväärne on seegi, et kui teiste lähedaste toetamist mõjutab oluliselt toetaja sissetulek, siis täisealisi lapsi püüavad aidata ka madala sissetulekuga pered. Madalama ehk kuni 500-eurose kuusissetulekuga inimestest on oma täisealisi lapsi aidanud rohkem kui 40 protsenti.
Samuti ilmnes uuringust, et lähedastelt vajavad rahalist toetust ja laenu eelkõige noored mehed, kes elavad linnas ja on jäänud tööta.
Summad, mida sugulastelt küsitakse, pole siiski väga suured. Nii tagastamatu abi kui laenu puhul jäävad summad enamasti kuni 500 euro kanti aastas.
Põhjuseid, miks lähedastelt rahalise abi ja laenu küsimine meil üsna levinud on, leiab Suitsu sõnul mitmeid. Näiteks on varasemast statistikast teada, et ligikaudu pool Eesti peredest tunnetab, et ei tule oma praeguse sissetulekuga välja. Samuti on meil ikkagi palju töötuid ning riigi ja omavalitsuste pakutav abi pole sageli toimetulekuks piisav.
Oma rolli mängib Suitsu hinnangul seegi, et pangast suur hulk inimesi enam laenu ei saa, sest nende laenuvõime on juba olemasolevate kohustuste tõttu piiratud. Lisaks pole eestimaalaste säästud kuigi suured.
Küsimusele, kas lähedastele laenamine on hea mõte, vastas Suitsu selgelt eitavalt. Seda seetõttu, et tavaliselt ei oska inimesed hinnata oma sõbra või sugulase sissetulekute suurust, eelarvet, laenu kasutamise eesmärke ning sedagi, milline oleks mõistlik tagasimakse tähtaeg.