Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/14/833222t1h5106.jpg)
Praegu on valuutade maailmavalitseja USA dollar, kuid selle osatähtsus võib kahaneda ning Hiina teeb tööd selle nimel, et kümnendi lõpuks saaks jüaanist dollari ja euro kõrval maailma üheks reservvaluutaks, kirjutab investeerimisajakiri Barron’s.
Peaaegu kolm neljandikku dollaritest tsirkuleerib väljapool Ameerika Ühendriike. Nafta, vase ja teiste toorainetega kaubeldakse peamiselt dollarites. Kuuskümmend protsenti planeedi välisvaluutareservidest moodustavad dollarid võrrelduna 27 protsendi eurode ja nelja protsendi Jaapani jeenidega.
Kuid dollari väärtuse kahanemise ning euro võlakriisi tõttu avaneb Hiinal võimalus ergutada teisi riike kasutama nende valuutat nii rahvusvahelise maksevahendi kui ka reservvaluutana. Viimastel aastatel on Hiina võtnud ette ambitsioonika plaani suurendada valuuta tsirkulatsiooni väljapool Hiina mandriosa ning julgustada kaubanduspartnereid esitama arveid ning teha ülekandeid jüaanides. Lisaks sellele on riik ehitamas üles jüaanides emiteeritud võlakirjade turgu. Viimastel aastatel on jüaanivõlakirju emiteerinud McDonalds, maailma suurim mäetööstusmasinate tootja Caterpillar ja tarbekaupade tootja Unilever.
Praeguste kavade kohaselt peaks jüaanist saama maailmavaluuta 2015. aastaks ning dollarile ja eurole alternatiivseks reservvaluutaks aastaks 2020.
Paraku on jüaan rangelt kontrollitav valuuta ning see pole ka vabalt konverteeritav, kirjutab ajakiri. Jüaanist ei saa arvestatavat valuutat enne kui Peking on loobunud valuutakursi kontrollimisest ning lubab kapitalil vabalt sisse ja välja voolata. Lähiajal ei saa aga Hiina seda endale lubada enne kui riigi ekspordist sõltuv majandus on asendunud siseturust sõltuvaga.