Juba mõnda aega kestnud trall käsimüügiravimite vabamüüki laskmise ümber ei taha ega taha vaibuda ja see pole sugugi esimene kord, kus erinevad osapooled samal teemal omavahel sõdima on asunud.
Sirje Niitra: ravimitrall
Seal, kus palju kirgi, on alati taustal raha. Nii ka seekord. Kui suur on summa, mille apteegid ilma retseptita müüdavate ravimite mujale müüki lubamisel kaotaksid, ei oska praegu keegi täpselt öelda, aga jutt on miljonitest. Piisavalt palju, et selle endale saamiseks PR-firmadele andamit maksta.
Esmapilgul tundub mõte, mida apteekrid nimetavad nõmedaks ja ohtlikuks, tavainimesele igati mõistlik. Miks ma ei võiks lihtsat ravimit nohu või köha vastu saada oma kodupoest niikaua, kui see lahti on? Eriti veel siis, kui apteek asub väga kaugel.
Mis mõttes see ohtlik on? Kui needsamad ravimid on apteekides vabalt saada, siis kuritarvitamist nagu karta ei tasu. Vale rohu võid ju ka apteegist osta, kui ei märka selle vajalikkuses kahelda ja asjatundjalt nõu küsida.
Pooltargument on seegi, et paljudes teistes riikides see toimib. Konkurentsi kasulikkuses ei kahtle keegi, sest see on ainus asi, mis aitab monopole ohjeldades hindu kontrolli all hoida. Ehk saan ka mina siis oma silmatilgad, mille eest apteegis pidin välja käima ligi 16 eurot, mõnevõrra odavamalt kätte.
Suures kaupluses võiks olla igapäevaselt tööl üks müüja, kes oleks sellealase koolituse saanud ja kel võimalik vajadusel telefoni teel mõne apteekriga konsulteerida.
Ravimeid on tahetud ka perearstide juurde müüki panna, aga see idee on nüüd õnneks vist maha maetud, sest ei lähe kokku arstieetikaga.
Ainus tõsiseltvõetav argument käsimüügiravimite poes müümise vastu tundub puudutavat väikesi maakohti, kus apteegid niigi kiratsevad. Neil võib see jalad alt lüüa küll ja tulemuseks võib olla, et ka retseptiravimeid enam kohapealt ei saa.
Samas ei tohiks kellelgi olla midagi selle vastu, kui suitsetamisvastased plaastrid ja nätsud oleksid kaupluses suitsupakkide kõrval saadaval. Suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm kinnitas, et kui inimene näeb kaht kõrvuti, võib ta valida tervislikuma variandi. Samas hoiatas temagi, et tubakasõltuvus on haigus, mis vajab asjatundlikku nõu, mida kassiirid anda ei suuda.
Apteekrid ütlevad, et ravim on mürk, ja neil on õigus. Aga kui seda antakse ilma retseptita, siis ei tohiks see nii hull olla, et inimene ise otsustada ei saaks, kas tarbida või mitte. Ja kui ta selles profi abi vajab, küll ta siis ka mõne proviisori üles leiab.