Kuna miljonäride ja miljardäride maksukoorma kasvatamine kipub takerduma ning ka äridele ei õnnestu uusi lõive pähe määrida, võttis president Barack Obama sel nädalal sihikule kohvitassid ja hiirealused – kärpimaks USA üle triljoni dollariliseks kasvanud eelarvepuudujääki.
Uusim lahing Obama sõjas kulutustega käib «kõrvalise tähtsusega kampaaniaesemete» vastu, mis Valge Maja sõnutsi lähevad maksumaksjatele maksma miljardeid dollareid aastas.
Kuid isegi kui nimetatud initsiatiiv – mis ühtlasi kutsub valitsusameteid vähem reisima, kärpima mobiiltelefonide ja sülearvutite arvu ning postitama dokumente printimise asemel internetis – suudab säästa plaanitud 4 miljardit dollarit, ei ole seda üüratut defitsiiti arvestades eriti tunda.
Summa teeb 0,1 protsenti USA riigieelarve puudujäägist.
Kuigi kärped ei ole küll samast liigast, kui brittide ja teiste eurooplaste kasinusmeetmed, tuleb kõik pennid üle lugeda, ütles Obama lõppeval nädalal.
«Ajal mil pered peavad püksirihma pingutama... näib meile täiesti kohane, et valitsused ja ametid üritavad süstemaatiliselt juurida välja raiskamist, nii suurt kui väikest,» ütles Obama, kirjutades alla korraldusele, et valitsusametid «piiraksid selliste reklaamiesemete nagu tahvlite, riideesemete ja meenete ostmist».
Praktiliselt kõikide ametiasutuste laod on täis «nänni» – pastakaid, pesapallimütse, hiirepatju ja seljakotte, mida ilustavad nende logod. Ja neid jagatakse lahkesti nii töötajatele kui külastajatele.
Kõik valitsusasutused, alates Ookeani ja Atmosfääri Administratsioonist (NOAA) kuni CIAni peavad 45 päeva jooksul esitama üksikasjaliku plaani, kuidas nad mainitud kulusid kärpida kavatsevad.
Energiaministeerium ongi juba andnud teada, et võib säästa 16 miljonit dollarit sõitude pealt. NASA kavatseb aga hoida kokku 17 miljonit dollarit, saates koosolekutele vähem töötajaid ning paludes neil kasutada ühiseid rendiautosid, kui nad siiski lähevad.
Mõned logodega asjad jäävad siiski alles. Näiteks FBI agentide vestid, mida nad reide sooritades kannavad – sest see on valitsuse sõnutsi seotud tööülesande täitmisega.
Säästetud raha suunatakse valitsuse teatel sõjalistesse ja infrastuktuuri kulutustesse, samuti veteranide programmidesse.
Obama annab üha enam selliseid otsekorraldusi, et minna mööda Kongressi vastuseisust veidi mõtestatumale 447 miljardi dollari tööseadusele, mis Valge Maja sõnutsi peaks edendama töökohtade tekitamist ja kärpima riiklikke kulutusi. Kongressi vabariiklased on kava blokeerinud, väites, et see koormab rikkaid uute maksudega.
Plaan on hakanud osaliselt lagunema, kuigi ühe seaduse kiitis Senat neljapäeval siiski heaks: kes veterane tööle võtab, saab maksusoodustusi.
Nii kasutabki Obama oma plaanide teostamiseks presidentlikku sulepead. Kuid analüütikute hinnangul jääb nende meetmete (nt õppelaenude tagasimaksete kohendamine ja erasektori uurimisalaste tööde toetuste kõpitsemine) tegelik mõju marginaalseks.
Vabariiklased, kes küll alati utsitavad presidenti hülgama oma «maksusta-ja-kuluta» stiilis käitumist, leidsid siiski võimalusi viimast liigutust naeruvääristada. Nende esinduskoda RNC ütles, et Obama valitsus on «raisanud miljoneid maksumaksja dollareid» läbikukkunud energialaenudele. Ühtlasi rõhutab RNC, et riigieelarve puudujääk on alates Obama ametisseastumisest kasvanud.
Aga ühes küsimuses jäi see Obama viimane meede vabariiklaste laskeulatusest välja – nad ei saanudki seekord öelda, et see «tapab töökohti». Sest praktiliselt kogu nänn valmib Hiinas.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.