Eesti Kinnisvarafirmade Liit tuli oktoobri lõpus välja ideega anda eraisikutele tulumaksuvabastus eluruumidelt saadavale üüritulule. Eelarve kitsastes tingimustes on maksuvabastused tundlikuks teemaks. Miks ikkagi peaks ühele majandussektorile andma sellise soodustuse?, küsib Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark Postimehe kinnisvara erilehes.
Üüritulu maksuvabastus laiendaks eluruumide üüriturgu märgatavalt
Elamispindade üürileandmine toimub Eestis valdavalt eraisikult eraisikule. Suur osa üürikortereid kuulub ka ettevõtetele, kuid enamik üürileandjaid on ikkagi eraisikud. Kurbloolisus seisneb selles, et keegi ei tea täpselt, kui palju neid üürileandjaid tegelikkuses ikkagi on.
Üürituru osakaaluks hinnatakse 15 protsenti eluruumidest, mis Tallinnas tähendaks suurusjärku 30 000 eluruumi. Maksuameti äsjaste andmete alusel aga deklareeris 2010. aastal saadud üüritulu kogu Eestis kõigest 2900 inimest.
Lepinguta üürnikud
Seega tuleb tõdeda, et üüritulult maksude maksmine on pigem erandlik tegevus ja üüritulu maksuvabastuse puhul kaotab riik summa, mis on eelarve mahuga võrreldes olematult väike suurus.
Maksude eiramine on loonud olukorra, kus konkurentsi- ehk hinnaeelis on maksude maksmist vältival üürileandjal. Tal on võimalus pakkuda hinnatundlikule üürnikule veidi madalamat hinda, kuid eeldusel, et kirjalikke lepinguid ei sõlmita ning raha liigub arveid esitamata käest kätte.
Kirjalike ja üheselt arusaadavate kokkulepete puudumine loob usaldamatuse ja ebakindluse nii üürnike kui üürileandjate vastu ehk muudab kogu üürituru ebastabiilseks ja ebausaldusväärseks, suutmata pakkuda pikaajalist turvalist eluaset.
Samas on üüripinnad just majanduse raskematel aegadel suurt omafinantseeringut mittenõudev ja soodsam alternatiiv eluasemeprobleemide lahendamiseks.
Maksuvabastuse plussid
Mustas või hallis tsoonis tegutsevate üürileandjate konkurentsieelise kõrvaldamiseks ongi hea meetod üüritulu tulumaksuvabastus. Riik siin maksutulu oluliselt ei kaota, kuid illegaalsed üürileandjad kaotavad konkurentsieelise, mille on neile loonud maksmata jäänud maksud.
Uus olukord suunab üürnikud esmajärjekorras nende üürileandjate juurde, kes on valmis sõlmima turvalisust loovaid kirjalikke lepinguid. See sunnib omakorda kogu üürituru põranda alt välja tulema.
Valikuterohke ja legaalne üüriturg loob uusi võimalusi eluaseme leidmiseks ja üürituru laienemiseks ning on ühiskonna poolt kõrgemalt hinnatud kui mõnesaja tuhande eurone maksutulu riigile.
Legaalne, läbipaistev ja prognoositav üüriturg annab võimaluse selleks, et turule sisenevad suuremad investorid, kes üksikute korterite asemel toovad turule üürimajad. Üüripakkumiste suurenemine ja professionaalsuse taseme tõus on taas tegurid, mis töötavad üürnike huvides. Need võimaldavad suuremat pakkumist ja seeläbi üürihinna stabiilsust ning kaugemas perspektiivis madalamat hinnataset.
Üüritulu ja kulud
Üüritulu maksuvabastuse poolt räägib veel üks väike tegur. Eesti maksusüsteemi järgi on eluaset välja üürides võimatu arvata maksustatavast tulust eraisikuna maha üürikorteri parendamiseks, nt remontimiseks tehtud kulutusi.
Kulude mahaarvamiseks tuleb luua ettevõte või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks. Ainult ühte üürikorterit opereerides pole see väga mõistlik tegu. Üüritulu maksuvabastus võimaldaks likvideerida ka väljaüüritava varaga seotud kulude tuludest mahaarvamisega seotud anomaaliad.
Elamispindade üürituru legaliseerimine ja põranda alt välja toomine on rangelt ühiskonna kõige laiemates huvides. Üürisektor on tulenevalt eluruumide erastamisest olnud meil ebamõistlikult kitsas. Nüüd on aeg anda sellele võimalus laienemiseks.
Praeguse 15-protsendilise osakaalu pealt võiks üüriturg perspektiivis laieneda 25-35 protsendi peale. Võimalus selliste arengute kiirendamiseks ning elamispindade valikuvabaduse laiendamiseks on just eluruumide üüritulu tulumaksuvabastus.