Talv jätab kinnisvaraturu oluliste tõusude ja langusteta

Need, kes plaanivad oma kinnisvara müügitegevuse jätta talveperioodile, peaksid juba varakult mõtlema sellele, kuidas huvilised objektile ligi pääsevad ja milline mulje lume alla mattunud majast või krundist potentsiaalsele ostjale jääb. Foto: Sille Annuk

Kinnisvaraturg koosneb hooaegadest, mis avalduvad majandusseisus, statistikas, aga ka ostjate ja müüjate käitumises. Algav talvine hooaeg sarnaneb statistiliselt möödunud talvedega, kuid tuleb närvilisem ning seda just müüjate ja ostjate seisukohalt, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi Postimehe Kinnisvara ja Ehituse erilehes.

Närvilisuse ja ebastabiilsuse allikaks on Euroopa majanduses toimuv ning teadmatus, milline on lõpplahendus. Kuigi Eesti kinnisvaraturu arengumustrid pole sellest tulenevalt veel muutunud ega muutu ka talvel, on müüjate ja ostjate turukäitumine varasemast veidi teistsugune.

Stabiilsed hinnad

Käesoleval talvel pole kindlasti olulist hinnatõusu oodata ning sama trend kandub edasi ka kevadesse. Küll aga on oodata osa müügipakkumiste eemaldamist, sest kinnisvara usaldatakse võlakriisi taustal sularahast enam ning seetõttu eelistatakse veel müügiga

oodata. Paljudele müüjatele tundub, et kevades peituvad paremad võimalused müüa, kuigi statistiliselt on turg aktiivseim sügisest kevadeni.

Neil, kel on kogunenud veidi sääste, on tekkinud huvi oma raha käegakatsutavasse väärtusesse paigutada. Enam võidakse hakata ostma vähegi korralikke pisikortereid ja tube korralikes ühiselamutes – huvi on olemas ja tehinguid tehakse. Aktiivse üürituru mõjul pole neisse korteritesse ka elanikke raske leida.

Võimalik aktiivsem rahapaigutus aga pole soodsaks pinnaseks hinnatõusule, sest kui hind taluvuspiiri ületab, valitakse soodsam pakkumine.

Üürituru aktiivsus säilib

Sügise saabumisega seotud rabamine üüriturul on küll lõppenud, kuid erinevalt varasematest aastatest säilib kõrge turuaktiivsus ka eeloleval talvel. Samas pole tegu buumiga ning omanikud, kes asuvad suurema kasu saamise eesmärgil hindu kõrgustesse lükkama, suure tõenäosusega oma korterisse elanikke ei leia.

Lisaks tavapärasele üüri­klientuurile on lisandumas inimesi, kes sooviksid osta korterit, kuid ei saa pangast laenu. Samuti on enam inimesi, kes soovivadki üürikorteris elada ja tänu neile hakkab üürilepingute üldine kestus pikenema.

Lisaks on talve lähenedes hakanud lapsed üürima oma maal elavatele üksikuks jäänud vanematele väiksemaid, kõigi mugavustega kortereid linnas, sest vanainimese hooldamine maal on raske. Nõutud on rahuldavas seisukorras väikesed korterid madalamal korrusel või majas, kus on lift.

Saabuva talvehooaja jooksul muutuvad aina olulisemaks ka kõrvalkulud. Juba on üüri­kliendid üha enam hakanud

uurima pakutavate korterite võimalikke küttearveid ning soojafirmade kodulehekülgi, sest mitmel pool Eestis, kaasa arvatud Tallinnas, kasvavad küttehinnad kuni 40 protsenti. See tähendab, et kalli küttehinnaga korteri saab välja anda see omanik, kes igakuise üürihinna soodsamaks muudab.

Suvilate hinnapiir 32 000 €

Eramuturg talvel oluliselt ei muutu. Aktiivsus jääb ülejäänud aastaga sarnaseks ning korteritega sarnast müügipakkumiste ajutist eemaldamist ei toimu. Ka hinnatase jääb muutumatuks.

Samas paneb rahaturgudel valitsev ebakindlus inimesi mõtlema vaba raha paigutamisele näiteks suvilatesse, hinnaga kuni 32 000 eurot. Pakutav hoone peab olema loomulikult elamiskõlblik ning krundil võiks olla ka hiljem aastaringseks kasutamiseks sobiva elamu rajamise võimalus.

Müüjatel tuleb aga arvestada sellega, et potentsiaalsed investorid pole pakutava eest nõus üle maksma ning kui hindu asutakse kergitama, jääb kaup katki.

Harjumuspäraselt vajub lume tulekuga talveunne maadeturg ning tehingute arv langeb. Kaubaks lähevad pigem need lumealused krundid, mida ostuhuviline teab või on talle asukoht väga oluline.

Kinnisvaraturu stabiilsus

Eeloleval talvel jätkuvad praegusega sarnased trendid. Kinnisvaraturg on stabiilne, kuid Euroopa võlakriisi tõttu veidi närvilisem. Kuigi rahva seas levivad jutud nii peatsest hinnatõusust kui ka -langusest, ei täitu lähemal ajal kumbki ootus.

Jätkub tavapärane, inflatsioonist ja majanduse arengust tingitud hinnatõus, mis pole märkimisväärne. Samas on kinnisvaraturg äraootaval positsioonil, sest senised panku mõjutavad, võlakriisiga seotud otsused pole optimismi süstinud. Närvilisus jätkub, kuid paanikaks põhjust pole.