Audio-videotehnika hinnatõus jääb ära

Riigi esialgse plaani kohaselt oleks enamus audio- ja videotehnikast kallinenud kolme protsendi võrra, siis nüüd on sellest plaanist loobutud. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kui veel paar nädalat tagasi oli kultuuriministeeriumil kindel plaan maksustada tühja kasseti tasuga MP3-mängijad, iPodid, kodukinod ja salvestavad televiisorid, siis nüüd on otsustatud see eelnõu kalevi alla panna.

«Kooskõlastusringil oli näha, et väga keeruline on koostada kompromissnimekirja, mis sobiks nii autoritele kui ka (tehnika – toim.) maaletoojatele. Autorite ootus nimekirjale oli palju suurem ja maaletoojate valmisolek maksta märksa väiksem,» selgitas riigi otsust kultuuriministeeriumi meediaosakonna levitalituse nõunik Toomas Seppel.

Ametnik tunnistas, et eelnõu kõrvale panemise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et seoses tehnika kiire arenguga oleks maksustatavate seadmete nimekirja tulnud iga-aastaselt hakata parandama.

Nõuniku sõnul tuli eelnõu kalevi alla paneku ettepanek kultuuriminister Rein Langilt, kes eelnõu esialgsest variandist oli palunud välja võtta mobiiltelefonid.

Kuna nüüd on otsustatud loobuda nn tühja kasseti maksu kogumisest, siis on riigil Seppeli sõnul kaks varianti.

Esimene võimalus oleks keelata inimestel oma tarbeks filmide ja muusika paljundamine. «Öelda, et üldse ei tohi kodus filme ja muusikat paljundada, ei ole riigi jaoks mõistlik, sest siis kuuluks veel mitukümmend tuhat  inimest potentsiaalsete õigusrikkujate hulka,» tõdes Seppel ja lisas, et seda varianti kultuuriministeeriumis isegi ei arutatud.

Teine variant oleks hakata autoritele hüvitist maksma otse riigieelarvest, nii nagu tehakse paljundushüvitisega, kus üks kord aastas kultuuriministeerium eraldab autoritele raha ja see jagatakse kõigi soovijate vahel ära vastavalt nimetuste arvule.  Just selle süsteemi ongi riik otsustanud käiku lasta.

Mismoodi autoritele makstav hüvitise summa kujuneb, see metoodika otsustatakse eelnõu menetlemise käigus.

Ametniku sõnul tehakse ilmselt mingi uuring, mis mõõdab ära hüvitise suuruse, mida tuleb maksta muusika ja filmide õiguspärase kopeerimise eest.

«Üks võimalus on võtta aluseks see summa, mida riik on seni ühingutele läbi tühja kasseti tasu taganud,» selgitas Seppel. Kõige suuremad autorite ühingutele makstavad summad olid 4-5 miljonit Eesti krooni, kuid viimastel aastatel on makstav hüvitis märgatavalt vähenenud.

«Hüvitise summa tuleb vastavalt kokkuleppele, päris igat senti ei ole võimalik välja arvutada,» tõdes Seppel ja lisas, et tõenäoliselt hakkab autoritele makstav hüvitis sõltuma ka riigieelarve võimalustest.

Kuna otsus võtta kasutusele uus süsteem on alles verivärske, siis praegu on teada vaid kaks kindlat fakti. Uus kord töötatakse välja järgmise aasta jooksul ja hakkab kehtima alates 2013. aastast. Seni tuleb autoritel leppida hüvitisega, mida kogutakse DVD-, CD-, VHS-toorikute ja VHS-videomakkide müügi pealt.

Postimees pöördus kommentaari saamiseks ka Eesti Autorite Ühingu esimees Mikk Targo poole, kes ei olnud kavandatavast muudatusest kuulnud ja ei soovinud seda kommenteerida.