/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2010/04/30/358717t1he39a.jpg)
Vastuseis finantstehingute maksule ei ole ainult euroala ja alasse mitte kuuluvate riikide vahel, vaid ka eurotsooni sees, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, kommenteerides nädala alguses toimunud Euroopa rahandusministrite kohtumise räägitut.
Vastuseis finantstehingute maksule on ka euroala sees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ikka on tegu suure finantssektoriga riigiga, siis ta kardab selle sektori lisamaksustamise pärast,» ütles Ligi, kelle sõnul oodatakse finantssektorilt praegugi liiga palju. «Majanduse rahastamist, võlakirjade haircutti, rangemaid kapitali- ja likviidsusnõudeid,» tõi ta näiteks.
Rahandusministri sõnu pole Eestil selles küsimuses otsest majanduslikku huvi, peale selle, et kiiresti leitaks mingi lahendus. Kui maksul oleks turge toetav mõju, mis toidaks võlgades riikidele raha, oleks see Ligi sõnul iseenesest hea. «Finantssektori survestamine läbinisti hea ka pole. Teema pole nii lihtne.»
Saksamaa ja Prantsusmaa avastasid esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel, et mitmed liikmesriigid on vastu finantstehingute maksule.
Vastaste eesotsas on euroalasse mittekuuluvad Suurbritannia ja Rootsi, kuid ka Holland, Luksemburg ning teised väiksed euroala riigid avaldasid vastuseisu, kirjutas AP.
Riigid kardavad, et isegi väikese maksu kehtestamine võib viia selleni, et finantsasutused viivad oma tegevuse Euroopa Liidust välja riikidesse, kus sellist maksu pole. Juhul muidugi, kui teisedki riigid ELi eeskuju ei järgi.