Saksa valitsuse juhtivad sõltumatud majandusnõunikud nõuavad tungivalt edasisi radikaalseid samme usalduse taastamiseks eurotsooni finantsturgudel. Muuhulgas tuleks luua 2,3 triljoni eurone «võlgade tasumise fond».
«Saksa targad» soovitavad uut üüratut abifondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis tippökonomisti andsid eile kantsler Angela Merkelile üle karmi raporti, milles hoiatavad, et «praegustest meetmetest ei pruugi piisata läbipõimunud riigivõla- ja panganduskriisi nõiaringi purustamiseks».
Esmalt tuleks sõlmida euroala maade vaheline «võlgade tasumise pakt», mille eesmärk oleks tuua riigivõlad allapoole 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Vastutasuks võiksid osalevad riigid finantseerida oma võlgu osaliselt läbi ühiselt tagatud fondi, seisab «viie targa kirjas».
Nad ütlevad, et fondi tuleks koguda ligikaudu 2,3 triljoni euro väärtuses võlakirju, millest enamik (üle 40 protsendi) oleksid Itaalia omad. Saksamaa ports oleks 25 protsenti. Olulised osanikud oleksid ka Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia.
Tegemist on kõige radikaalsema plaaniga, mille Saksa majandusmehed seni välja on mõelnud.
Samas paneb Berliin ettepanekule ilmselt vihaselt vastu, kuna sisuliselt peaks Saksamaa olema üks suurtest europartnerite võlgade käendajatest.
Merkel hoiataski otsekohe, et selliste võlafondide jaoks tuleks põhjalikult muuta Euroopa Liidu leppeid, samuti tõusvat ka Saksamaal üles tugevad põhiseaduslikud takistused.
Majandusnõunikud aga hoiatavad, et kui finantsturgude ärevus ei vaibu, ei suuda 440 miljardine EFSF nakkust kinni pidada. Tulemuseks oleks «rahaliidu kontrollimatu kokkukukkumine – võis siis sooritaks Euroopa Keskpank pärispatu ja ostaks üles piiramatus koguses võlakirju».
Nad kinnitavad, et Saksamaa on eriliselt vastutav eurokriisi lahendamise eest. Nad ütlevad, et Saksa majandus on osutunud käesoleval aastal «märkimisväärselt jõuliseks», kuid ennustavad, et 2011. aasta 3-protsendiline kasv langeb tuleval aastal 0,9 protsendi peale.
Nad hoiatavad koguni, et kui eurokriisi pudelisse toppida ei õnnestu, võib kasvust jääda järele vaid 0,4 protsenti. Aga juhul, kui kriis moonutab globaalmajandust ning tekitab stagnatsiooni maailmakaubanduses, võib Saksamaa tuleval aastal isegi majanduslangusse libiseda.
Professorite kvintett kritiseerib teravalt poliitikuid, kes ei ole suutnud veenda Saksa rahvast «ühisraha eelistes ja sellega seonduvate kulutuste vajalikkuses». Nad on pahased ka kohalike kommentaatorite peale, kes Saksa marka tagasi ihkavad.
«Mis iganes eurokriisi lahendamiseks ka ette võetakse, ikka tähendab see kopsakaid kulutusi ja suurt ebakindlust,» ütlevad nad. Kuid euro kriitikud «ei piirdu kaastundeavaldustega õnnetult hukkunud eurole, vaid õnnitlevad end Saksa marga peatse taassünni puhul».
Saksamaa on tänaseni olnud üks ühisraha suurimaid kasusaajaid, lisavad professorid. Euro stabiilsuse kaitsmine polevat üksnes Euroopa, vaid ka Saksamaa huvides.
Nende fond oleks «hoopis teistmoodi loom», kui ühiselt tagatud eurovõlakirjad, kinnitavad professorid – võlad väheneksid aja jooksul automaatselt, kuna tagasimaksed oleksid kindla graafiku alusel. Ühtlasi oleksid fondil peal kindlad piirangud.
Iga riigi jaoks pandaks paika võla kärpimise graafik, millest lähtuvalt nad peaksid maksma oma võlad 20-25 aasta jooksul. Iga riik peaks raiuma oma põhiseadusse ka «võlapiduri» klausli, mis teeks tulevikus kohustuslikuks tasakaalus eelarved.
Professorid väidavad, et pakt stabiliseeriks finantsturud, pakkudes euroala liikmetele võimalust katta oma jooksvad vajadused mainitud fondi kaudu.
Tagasimaksete perioodil rakenduv ühisvastutus tähendaks, et tekiksid turvalised võlakirjad, tänu millele stabiliseeruks Euroopa finantssüsteem – kuniks riikide võlakirjaturud taas piisavalt hästi toimima hakkavad.
Copyright The Financial Times Limited 2011.