/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2011/11/09/826896t1h8faf.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi ei poolda ideed, mille kohaselt hakkaks riik Tallinna-Tartu maanteel asuvat Ussisoo lõiku ehitama PPP skeemi alusel ehk avaliku ja erasektori koostöös.
Ligi: riik ei vaja tee-ehituseks erasektori kallist raha, kui on odavamaid võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas eile, et maanteeamet kavatseb Tallinna-Tartu maanteel asuva ohtliku Ussisoo ehk nn surmalõigu asemele ehitada uue tee erafirma abiga.
Viimane teeks investeeringu, hooldaks ja remondiks ning riigikassa tasuks selle eest pika aja jooksul osamaksetena.
Rahandusminister Ligi sellist lähenemist aga ei poolda.
«Olgu tegu Ussi- või Püssisooga, liiklusohutus saavutatakse siiski eeskätt liikluskorraldusega, teid tuleb ehitada aga vastavalt riigi rahakotile,» leiab Ligi.
Tema sõnul on suurte teede rahastamine olnud aastaid riigieelarves eelisseisus ja mured pole olnud mitte raha, vaid haldusvõimekuse ja hinnatõusudega, mida eelisrahastamine tingib.
«PPP skeem on enese ja statistika petmine, kalli laenu varjamine erasektori taha. Erasektor ei paku ju abikätt, vaid küsib lisateenistust.
Riigi asi on valida otstarbekaim rahastus enda jaoks ja selleks on meil olemas aktsiisitulu, euroraha ja vajadusel odav EIB laen, ilma et peaksime kellelegi kasumit jagama,» ütles Ligi.
Rahandusminister lisas, et riik tellib erasektorilt ehitustööd nagunii ja seal on ka kasum loomulikult sees.
«Küsimus on aga selles, et riik ei vaja erasektori kallist raha, kui endal on ilma intressideta maksu- ja euroraha ning väga odav laenuliin EIBst olemas.»