Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

S&P: Eesti pangandussüsteemi risk on keskmine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti lipp.
Eesti lipp. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Reitinguagentuur Standard & Poor's (S&P) hindab Eesti pangandussektori riigiriski keskmiseks.

S&P jättis oma Eesti pangandussektori riigiriski hinnangu (BICRA) kuuele punktile kümnest, kus suurem punktide arv tähistab suuremat riski. Eestiga sama riigiriski aste on Bahreini, Horvaatia ja Guatemala pangandussektoril, teatas agentuur.

S&P langetas BICRA komponendina arvestatava majandusliku riski hinnangu viiele punktile kümnest võrreldes senise kuue punktiga. See kajastab agentuuri hinnangut, et Eesti majanduse vastupidavuse risk ja tasakaalustamatuse risk on keskmine, kuid majanduse krediidirisk on kõrge.

Majanduse vastupidavuse hinnang põhineb sellel, et Eesti omab Euroopa Liidu riigi kohta madalat sisemajanduse koguptoodangu (SKT) elaniku kohta, samuti suuri kõikumisi SKT kasvus aastast 2007 alates. Arvestamata väliskeskkonna halvenemist, ootab S&P Eesti SKT kasvuks järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu nelja protsenti aastas.

Oma hinnangus majanduslikule tasakaalustamatusele on S&P arvestanud seda, et Eesti läheneb majanduslanguse faasi lõpule ning sellel peaks pangandussektorile olema edaspidi vähene mõju. Eesti vähendab oma välisvõlga muu hulgas kõrge, rohkem kui 10-protsendilise säästmise määra kaudu. Laenude kogumahu kasvu piirab agentuuri hinnangul olemasolevate laenude suur hulk ning muutunud suhtumine laenamisse.

Eesti majanduse krediidirisk on S&P hinnangul kõrge. «Näeme suurt erasektori finantsvõimendust, arvestades, et keskmine sissetulek elaniku kohta on ligikaudu 16.000 dollarit,» märkis agentuur. Erasektori laenukohustuste ja SKT suhe on kõrge ning suurendab agentuuri hinnangul Eesti krediidiriski.

Siiski on S&P hinnangul Eesti pangad muutnud rangemaks seniseid laenude väljastamise standardeid. «See johtub peamiselt sellest, et tegevusala valitsevad Põhjamaade pangad on oma riskijuhtimise viinud lähemale Põhjamaade praktikale,» märgib agentuur. Eesti maksekultuur ja õiguskindlus on S&P hinnangul parem teistest Kesk-Euroopa riikidest.

Kuna Eesti institutsioonide, konkurentsi ja kogu süsteemi puudutava rahastamise riskid on kõrged, on BICRA komponendina arvestatav sektoririski tase S&P hinnangul seitse kümnest võimalikust punktist.

Eesti finantsjärelevalve vastab Euroopa standarditele, kuid järelevalve viimase aja nõrgad tulemused tõstavad S&P hinnangul institutsiooniriski. Pangandussektori läbipaistvus on adekvaatne ja juhtimispraktikad tugevad. Arvestades nelja Põhjamaade panga ülemvõimu Eesti turul, on Eesti finantsjärelevalve roll S&P hinnangul Põhjamaade järelevalvekomiteedes oluline, kuid mitte tingimata jõuline.

Eesti valitsus on S&P hinnangul kodumaiste pankade suhtes toetav ning agentuur eeldab, et riik toetab tugevate välismaiste emapankadeta kohalikke panku.

BICRA analüüs hõlmab nii reitinguga kui ka reitinguta finantsasutusi, mis kaasavad hoiuseid ja annavad laene.

Märksõnad

Tagasi üles