:format(webp)/nginx/o/2018/09/05/11387121t1hbd13.jpg)
Euroopa Liidu finantsjärelvalveasutused on saanud valmis salajase raporti, milles tõdetakse, et hiljutised rahapesujuhtumid Lätis ja Eestis on paljastanud tõsiseid puudujääke selles osas, kuidas erinevad asutused ja riigid teevad koostööd räpase raha liikumise peatamiseks.
Raportit näinud Financial Times kirjutas, et järelevalve nõrkus tuli eriti selgelt ilmsiks Läti panga ABLV puhul, kus probleemidele osutasid USA järelvalveasutused, mitte aga Euroopa Keskpank, mille otseses alluvuses ABLV on.
Selle aasta juunis moodustasid Euroopa Keskpank, Euroopa pangandusjärelvalve (EBA), Euroopa Komisjon ja veel mõned asutused komisjoni, kes peaks tegema ettepaneku puudujääkide eemaldamioseks.
Üheks ettepanekuks on ühise järelvalveasutuse loomine. Asutus peaks kindlustama, et pangad kontrolliks klientide taustu ja täidaks muid rahapesuvastastes seadustes olevaid nõudeid.
Euroopa pangandusjärelvalveasutuse (EBA) juht Andrea Enria ütles Financial Timesile, et panganduse regulaatorid kogu Euroopa Liidus peavad kasutama oma võimu rohkem ära.
«Kuna meil on tegemist ühise turuga, saab rahapesuvastane kontroll olla vaid nii tugev kui on selle nõrgim lüli. Kui meil on nõrk järelevalve, saab kriminaalne raha siseneda,» selgitas Enria.
Raportis, mis saadeti sel nädalal Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Parlamenti, on terve rida ettepanekuid ,nagu andmete vahetamine Euroopa Keskpanga, kelle järelevalve all on EL suurimad pangad ja rahvuslike järelvalveasutuste vahel. Dokumendis tuuakse ka ära idee osa vastutusi, mis on jaotunud erinevate asutuste vahel, tsentraliseerimiseks.
Pikaajalisema perspektiivi ettepanekute hulgas on rahapesubüroode tsentraliseerimine üleeuroopaliseks asutuseks, kirjutab majandusleht.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)