Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kelam: tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam avaldas lootust, et tosina aasta pärast on mõeldav rongisõit Tallinnast Poola vähem kui viie tunniga.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas täna Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse liikmetele, et Komisjon on poliitiliselt kui ka tehniliselt valmis osutama igakülgset toetust Rail Balticu projekti elluviimisel, teatas Kelami pressiesindaja.

Kallas nimetas transpordikoridoride rajamist ja tõhustamist Euroopa ida- ja keskosa vahel üheks Euroopa Komisjoni tähtsamaiks prioriteediks. Balti raudteekoridor kuulub sellesse eelistusse.

Saadikuühenduse esimehe Tunne Kelami sõnul on Rail Balticu projekti osas toimunud suur edasiminek. «Tänane kohtumine sümboliseerib paari aastaga aset leidnud positiivset arengut,» tõdes Kelam.

«Balti-Euroopa saadikuühendus sai Kallaselt veenva kinnituse, et projekti rakendamine ei jää Euroopa Komisjoni taha,» ütles Kelam. «Samas kuulasime ära Rail Balticu esimese täiemahulise tasuvusuuringu tulemused, millega nimetatud projekt ei hõlju enam poliitiliste soovunelmate vallas, vaid on omandanud reaalse ja konkreetsetele analüüsidele tugineva ilme.»

Siim Kallas rõhutas, et Rail Baltic on esmajoones liikmesriikide omavahelise koostöö projekt, millele Komisjon saab kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kaasa aidata.  Komisjoni transpordivolinik uskus, et Euroopa Liidu vahendite osakaalu projekti rahastamisel on võimalik tõsta oluliselt üle 50 protsendi.

Optimaalse variandi puhul oleks projekteeritud variantidest lühim, 728 km pikkune raudteeliin Tallinnast Poola läbitav reisirongidele umbes 4,5 tunniga (kiirusel 170 km tunnis) ning kaubarongidele umbes 10,5 tunniga (kiirusel 68 km tunnis). Parimal juhul võiks see teoks saada tosina aastaga. Samas on visandumas teine projekt rajada Varssavit ja Berliini ühendav rongiliikluse kiirkoridor.

Tunne Kelami väitel on Euroopa Parlamendi saadikud valmis projektile kõigiti kaasa aitama. «Kõik oleneb nüüd liikmesriikide valitsuste tahtest Rail Balticut rahastada ning selleks koostööd teha,» ütles Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. «Eesti on selleks head eeskuju näidanud.»

Kallase sõnul on liikmesriikidel tarvis moodustada vastavad üksused projekti koordineerimiseks.

Tagasi üles