Soojapüüdja aitab õhku haihtuvat soojust kasutada hoopis kütmiseks

Soojapüüdjad Paasiku 12 maja katusel. Foto: Liis Treimann

Energiasäästunädala raames on võimalik kõigil huvilistel minna vaatama Lasnamäel Paasiku 12 asuvat korterelamut, kuhu on paigaldatud soojustagastussüsteem, mis kasutab vee ja toa kütmiseks ventilatsioonist eralduvat õhusoojust.

Soojapüüdja näol paigaldatakse korterelamu ventilatsioonikorstnate otsa suured mustad kastid, mis püüavad sooja kinni ning mille abil muudetakse loomuliku väljatõmbega ventilatsioon soojustagastusega ventilatsiooniks. Süsteem tõmbab korterist välja reguleeritud õhuhulka, mis vähendab korterites liigset niiskust ja soojakadusid.

Kui tavalise ventilatsiooni korral on korteri temperatuur suuresti sõltuv ilmastikust, nagu tuul ja välisõhu temperatuur, siis soojapüüdja reguleerib korterist väljuvat õhuhulka ise ning temperatuur püsib ühtlasem.

Soojapüüdja kogub ja salvestab ventilatsiooni kaudu eralduva soojuse. Kogutud soojus juhitakse mööda torusid ja läbi paari seadme tagasi maja küttesüsteemi. See tähendab, et küttesüsteemi jõudev vesi on juba eelsoojendatud ning vee kütmiseks on vaja kulutada vähem energiat võrreldes sellega, kui süsteemi tuleks külm vesi. Soojapüüdja suudab rahuldada kuni 60 protsenti korterelamu soojavajadusest.

«Kaugküttevõrgus ei pea veetemperatuuri tõstma viie kraadi pealt 52ni või 55ni vaid 30 pealt,» selgitas süsteemi väljatöötanud ettevõtte Elysium juhataja Liivo Kruusel. Lisaks reguleerib süsteem ennast ka ise, jälgides reaalajas ilmaprognoose: kui on teada, et temperatuur väljas hakkab muutuma, reguleerib süsteem ennast vastavalt sellele.

Igasse korterisse paigaldatakse värskeõhu ehk fresh-klapid ning Kruuseli sõnul sõltub nende valikust küllaltki palju. «Üldiselt õige fresh-klapp laseb tõesti niivõrd ühtlaselt õhu sisse, et tegelikkuses me ei tunneta seda õhuvahetust, mis sealt tuleb ja mis sealt läheb. Kui süsteem töötab, siis arvatakse, et klappide juures on juuksed püsti,» selgitas ta ning lisas, et tegelikult pole õhu liikumist isegi käega väga tunda.

«Selle süsteemi eelis ongi, et ta hakkab tõmbama ühtlaselt õiget kogust. Kui väga külmaks läheb, hakkab ta väga intensiivselt õhuvahetust tekitama, aga see sundväljatõmme hoiab seda ka teistpidi tagasi. Miinus viie kraadi juures läheb ta aeglasema ventilatsiooni peale, siis on seda õhku võib-olla natuke vähem vaja,» rääkis Kruusel.

Mees nentis, et on majaelanikelt saanud väga positiivset tagasisidet just õhuniiskuse osas:«Üks asi on see, et kardetakse külma. Aga tegelikult viiakse see niiskus sealt ventilatsiooniga välja ja inimestel lihtsalt hakkab seal parem.»

Süsteemi maksumus jääb Kruuseli sõnul umbes 1600 euro kanti korteri kohta. Suuremate majade puhul tuleb hind veidi väiksem, väikemate puhul veidi suurem. Näiteks 60 korteriga maja puhul jääb kogu süsteemi hind veidi alla 100 000 euro (umbes 1,5 miljonit krooni). Spetsialist lisas, et soojus, mis selle süsteemi kaudu tuleb, on neli korda odavam kui elekter.

«Kui küttesüsteemi renoveerimistöid tuleb tõepoolest kevadel plaanida, siis soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi võib majale paigaldada kas või keset talve. Enamik töid teostatakse maja katusel ja soojussõlmes, segamata elanike igapäevaseid elurütme, samuti on juba järgmises kuus näha kokkuhoid küttekuludelt,» rääkis Kruusel.

Tema sõnul on sellises järjekorras renoveerimistööde tegemine isegi mõistlikum, kuna tänu korralikule ventilatsioonisüsteemile on näiteks pärast fassaadi soojustamist ja akende uuendamist õhu liikumine tagatud. «Paraku tuleb vanade majade puhul tihti ette olukordi, et vanad ventilatsiooniaugud on kõik kinni topitud, nii et pärast akende väljavahetamist jääb õhk ruumides täiesti seisma,» lisas ta

Soojapüüdja süsteem kuulub selliste renoveerimistööde hulka, mida toetab ka Kredex 15 kuni 35 protsendi ulatuses, et muuta maja energiasäästlikumaks. Rekonstrueerimistoetuste tähtaeg on 30. november 2012 ja projektiga seotud tegevused peavad olema lõppenud hiljemalt 1. novembriks 2013.