/nginx/o/2011/11/08/825628t1h1c24.jpg)
EasyJeti tegevjuht Carolyn McCall leiab, et soolise mitmekesisuse huvides võiks valitsus maksta subsiidiume firmadele, mis juhatustesse alakvalifitseeritud naisi võtavad – rõhutades, et naisterahvaste esindatuse edendamiseks sobivad präänikud paremini kui piitsad.
McCall ütles, et Briti ettevõtted on raskustes naissoost kandidaatide leidmisega, kel oleks piisavalt kogemusi börsifirmade juhtimisega. Seetõttu ei saa lahkuvaid mehi niisama lihtsalt naistega asendada. Mis aga tähendab seda, et kui juhatusi naiselikumaks muuta tahetakse, tuleb neid ajutiselt suurendada.
«Juhatustesse tuleb võtta naisi. Ja seniks, kuni nad töö käigus börsiettevõtte juhtimiseks vajalikke kogemusi omandavad, võivad nad olla nn lisaliikmed,» ütles ta.
Samas tuletas ta meelde, et see tähendaks ka lisakulutusi, mistõttu firmad võivad juhatuste laiendamise idee ära põlata.
«Ma ei tea, kas valitsus saaks äkki midagi ette võtta. Näiteks toetada firmasid, mis võtavad juhatusse börsiettevõtete kogemust mitteomavaid isikuid, mingit liiki subsiidiumidega?» küsis McCall.
Nimetatud idee polegi varem avalikkuse ees kõlanud. Küll aga olevat McCall arutanud seda asja lord Daviesiga Abersochist, kes juhtis valitsuse tellitud uurimust naiste esindatuse kohta ettevõtete juhatustes.
Lord Davies avaldas oma raporti veebruaris. Ta pani ette, et aastaks 2015 võiksid Londoni börsi 100 suurimat firmat saavutada juhatustes olukorra, kus iga neljas liige on naine. FTSE 350 firmadele pani ta südamele ise endile eesmärgid seada.
Mingeid kvoote lord Davies ei poolda ja selles osas on McCall temaga südamest nõus. Ühtlasi on McCalli meelest terane lord Daviesi ettepanek, et juurutada tuleks mentorluse ja töövarjude süsteem, mis võimaldaks juhatusest pulga võrra allpoolt töötavatel naistel end ametikõrgenduseks positsioneerida.
Pärast lord Daviesi raporti ilmumist on iga viies FTSE 100 firmade juhatustesse määratud uus inimene olnud naissoost – tublim tulemus kui mullu, kuid allpool eesmärgiks seatud osakaalu.
Kuigi asja edenemist vaatlevad rühmitused võivad teha ettepanekuid ettevõtete julgustamiseks – näiteks maksusoodustuste abil – loodetakse üldiselt, et kõige suuremaks stiimuliks saab ikka just väljavaade, et firmal hakkab tänu soolisele mitmekesisusele lihtsalt paremini minema.
Nagu küsib konsultatsioonifirma Heidrick & Strugglesi partner Jonathan Day: «Kas selleks, et teha õiget asja, on siis tõesti vaja valitsuse toetust? Arvukad uuringud näitavad, et mõtete ja kogemuste mitmekesisus rikastab ka otsustusprotsessi.»
Ta lisas, et suurettevõtete puhul pole juhtide palgad mingi küsimus – «see on summa, mis ümardamisel kaotsi läheb» – ning seetõttu ei pruugi ühe juhtivtöötaja «riiklik palgaraha» neid eriliselt kannustada.
Copyright The Financial Times Limited 2011.