Säästmine aitab valmistuda suuremateks väljaminekuteks ja vähenenud sissetulekutega toime tulla, näiteks töökaotuse või haiguse ajal. Inimesed kipuvad rohkem kulutama ja vähem säästma siis, kui sissetulekud on kõrgemad ja majanduses on buumiaeg. Kui majanduslik olukord muutub ebakindlamaks, hakatakse hoolimata raskematest tingimustest rohkem raha kõrvale panema. Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav.
Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi – kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda.
Eelmise aasta lõpul tehtud uuringu andmetel seab endale alati pikaajalisi rahalisi eesmärke vaid 22 protsenti tuhandest vastanust. 16 protsenti elab pigem tänases päevas ega muretse homse pärast. Levinuim periood rahaasjade planeerimiseks on üks kuu, aasta peale ette planeerib kaheksa ja mitme aasta peale viis protsenti vastanuist.
Samas on pikaajalisel rahaasjade planeerimisel tänapäeva ühiskonnas järjest olulisem roll, sest rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Seetõttu peavad inimesed ise oma pensionipõlvele varakult mõtlema hakkama ja seejuures on pensionifondidesse investeerimine ainult üks võimalikest valikutest.
Lisaks finantsteenuste (investeerimisfondid, elukindlustus, aktsiad jne) ostmisele võib investeerida oma laste haridusse ning loota tulevikus nende toele. Kui suured on selle investeerimisviisi riskid ja tulusus, on juba igaühe enda otsustada. Kahtlemata on investeering ka elukestev õpe, oma haridustee ja karjääri teadlik planeerimine.