:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/03/31/5212713t1hd7bd.jpg)
Endine Eesti Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein ütles 2009. aastal laused, mis saavad täna rahapesuskandaalidest räsitud Eestis eriti «huvitava» tähenduse.
Saatuse iroonia? Finantsinspektsiooni juht 2009. aastal: rahapesu kahtlustesse ei pea ülitõsiselt suhtuma (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aeg-ajalt erinevad Vene institutsioonid rõhutavad, et Venemaa lähiriikides on probleeme rahapesu tõkestamisega, aga need on harilikult üldsõnalised avaldused, millesse ei peaks ülitõsiselt suhtuma,» kommenteeris Malmstein 2009. aasta 22. juulil Vene Föderaalse Finantsmonitooringu Ameti aruandes esitatud väidet, et maksudest kõrvalehoidjad on alates selle aasta algusest kandnud Balti riikides tegutsevate pankade arvetele 295 miljardit rubla (104 miljardit krooni) Venemaalt pärit raha.
Tänaseks on Danske Banki sisejuurdlus näidanud, et Eesti filiaali kaudu pesti aastatel 2007-2013 miljardite dollarite väärtuses ebaseaduslikku raha. Viimastel andmetel võis ainuüksi ühe aasta jooksul liikuda läbi Danske Eesti filiaali 30 miljardit dollarit Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha.
Postimees avaldab 2009. aastal avaldatud ajakirjaniku Laura Rausi artikli täismahus:
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein ei näe põhjust, miks peaks Venemaalt tulevatele abstraktsetele avaldustele rahapesust Baltikumis eriti reageerima.
«Aeg-ajalt erinevad Vene institutsioonid rõhutavad, et Venemaa lähiriikides on probleeme rahapesu tõkestamisega, aga need on harilikult üldsõnalised avaldused, millesse ei peaks ülitõsiselt suhtuma,» kommenteeris Malmstein Vene Föderaalse Finantsmonitooringu Ameti hiljutises aruandes esitatud väidet, et maksudest kõrvalehoidjad on alates selle aasta algusest kandnud Balti riikides tegutsevate pankade arvetele 295 miljardit rubla (104 miljardit krooni) Venemaalt pärit raha.
«See Vene poole avaldus rääkis Baltikumist, Eestit pole minu teada sõnagagi mainitud,» ütles Malmstein. «Me ei tea, kui palju keegi Venemaal peab seda Eesti probleemiks. Võib-olla see on üldse Leedu või Läti probleem, me ei tea seda.»
Kindlasti ei saa rääkida suuremahulisest rahapesust Eestis, ütles Malmstein. «Eesti pangad ja krediidiasutused ei tegele rahapesuga,» kinnitas ta.
«Finantsinspektsioon on väga põhjalikult kontrollinud suuremaid panku,» ütles Malmstein. «Seal on olnud väiksemaid puudusi, millele oleme tähelepanu juhtinud. Pangad on aastate jooksul oma käitumist oluliselt parandanud.»
«Eelmisel aastal jõustus uus rahapesu tõkestamise seadus, mille rakendamine läheb edukalt,» lisas ta.