/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/09/04/11377963t1h1d2b.jpg)
Süsi hoiab jätkuvalt kindlat juhtpositsiooni maailma peamise energiaallikana ning seda pole peatanud ei kliimamuutuse kampaaniad ega ka üha kahanevad toetused fossiilsetele kütustele. Õigupoolest on söe tarbimine ja tootmine hoopis kasvuteel.
Söetööstus teeb vaatamata muredele kliimamuutuse pärast uut globaalset võidukäiku (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süsi moodustas kogu maailma elektritootmisest möödunud aastal 38 protsenti, mida on protsentuaalselt umbes sama palju kui 1998. aastal. Teisisõnu pole inimkonna sõltuvus söeenergiast vähenenud. Söe ja muude fossiilsete kütsute kasutamisest tekkinud süsiniku heitmed läksid aga 2017. aastal esimest korda üle kolme aasta taas kasvuteele, tõustes 1,4 protsenti.
Nõudlus söe järgi on hakanud kasvama mitmetes arenevate majandustega Kagu-Aasia ja Aafrika riikides ning suured rahvusvahelised kaevanduskontsernid on lahked sellele nõudlusele ka vastama. USA söeeksport enam kui kahekordistus möödunud aastal ja jätkab tõusu ka sellel aastal. Suurte kaevanduskontsernide aktsiate väärtused tõusevad koos kasumitega.
Üks maailma suurmaid kaevandushiiglasi, Šveitsi Glencore tunneb ennast söetööstuses hetkel isegi nii kindlalt, et investeeris märtsis 1,7 miljardit dollarit kahte suurde Austraalia söekavandusse. Kontsern panustab just Kagu-Aasia turu nõudlusse, kus USA energiainformatsiooni agentuuri andmetel kasvab söe tarbminie kuni 2040. aastani.
Söe tarbmine väheneb lääneriikides hetkel kiiresti ja regulatsioonid muutuvad aina karmimaks, kuid mitmetes Aasia ja Aafrika riikides on suurem urbaniseerumine alles algamas ja see tekitab ka nõudluse odava energia järgi.
Allikas: WSJ