/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/03/11376419t1h8887.jpg)
Eesti tarbijahinnad kasvasid 2017. aastal alates sajandivahetusest 79,5 protsenti ehk kaks korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt, teatas Eurostat esmaspäeval.
Eestis on hinnad sajandivahetusest kasvanud pea 80 protsenti, Euroopa Liidus aga 36,5 protsenti (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidus tervikuna kasvasid hinnad 17 aastaga 36,5 protsenti, seejuures oli kõrgeim kasv 257 protsenti Rumeenias. Eesti jäi 79,5 protsendi juures Euroopas viiendaks. Läti jäi 86,7 protsendi juures kolmandale kohale.
Eesti oli Euroopas esirinnas pea kõigis sektorites, eranditeks on transport, kus 39,7-protsendine kasv jäi napilt alla liidu keskmisele 41,2 protsendile; telekommunikatsioon, kus hinnad odavnesid 29,3 protsenti võrreldes keskmise 21,7-protsendise deflatsiooniga; ja haridus, kus Eesti 12,6-protsendine kallinemine oli kiirem vaid Rootsi 9,5 protsendist ja oluliselt väiksem kui liidu keskmine 91,2 protsenti.
Alkoholi ja tubakakaupade puhul on hinnad Eestis 17 aastaga tõusnud 147,2 protsenti. Seejuures jäi kallinemine alla Lätile, kus kasvuks oli 188,4 protsenti. Kaugelt kõige enam kallinesid need kaubad aga Rumeenias, suisa 726,5 protsenti. Teisel kohal oli Bulgaaria 408,8 protsendiga, samas kui Eesti jäi kuuendaks. Kõige vähem kasvasid alkoholi ja tubakahinnad (35,8 protsenti) Soomes.