Avalikkusele kommunikeeritakse praegu küllaltki vastakat infot: ühtepidi seda, et majandus on läbi aegade tugevaim, palgad laes ja pole mingit kukkumist kusagilt näha, teisalt püütakse kasvõi vägisi potentsiaalselt majanduslangust hirmu-tasandil "üles keerutada“. Kas praegu on ülepea hea aeg ettevõtlusega algust teha?
Kas praegune olukord majanduses soosib ettevõtlusega alustamist?
«Olukord on just täpselt nii, kuidas seda keegi näha tahab ja kes mida rääkima peab. Statistiliselt võib tuua numbreid, mis näitavad positiivset trendi ja see info kinnitab selgelt, et olukord pole sugugi halb,» alustas Harju Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) juhataja Demis Voss.
Samas võib tema sõnul ka negatiivseid trende näha – teadus- ja arendustegevuse jätkuvalt madal osakaal SKPs või ettevõtete investeeringute langus.
«Ma liigselt üldistama ei kipu, sest igal ettevõtjal on omad väljakutsed. Kellel takistab tööjõu leidmise probleem arengut, kellel ilmastik,» loetles Voss võimalikke faktoreid.
«Näiteks IT ettevõtete värbamistoetus meele mõruks teistel sektoritel, et miks neid on kõrvale jäetud. Minu Lions-klubi kolleeg ütleb aga, et autode müük on hea majanduse indikaator, et praegu läheb majandusel ikka väga hästi,» rääkis ta.
Kokkuvõttes sõltuvat hinnang majanduse tervisele sellest, kes kuidas asju vaatab. «Olukord on positiivne, kuid on selge, et majandus on tsükliline ning äriplaanides/kavades tuleb riskiplaanidega tegeleda. Kaine mõistus peab kogu aeg säilima,» märkis ta.
Kui asjad peaksid muutuma keerulisemaks, tuleks tugineda viimatisele majanduskriisi-kogemusele
Kui meie majanduskasv peaks tõepoolest pidurduma ja asi peaks pöörduma langusele, tugineks Maakondlike arenduskeskuse filosoofia edasise tegevuskava osas Vossi sõnul ennekõike viimatisele majanduskriisile.
«Võin rääkida HEAKi näitel,» rääkis ta. «Viimane majanduskriis tõi meie kontekstis kaasa hüppelise klientide arvu kasvu ja sellega seoses lisandus meile paar uut ettevõtluskonsultanti.
Kriis on paha, kuid jahutamine vajalik ning seeläbi avanevad ka sootumaks uued võimalused,» arutles ta.
Ka olid HEAK'i kliendid Vossi sõnul varasemast märksa rohkem motiveeritud. «Jama oli ju majas, ja see sundis mõtlema väljapääsu,» hindas ta.
Kõigist ei saagi ettevõtjaid
Vossi sõnul on selge, et kõikidest ettevõtjaid ei saagi, ning see polevat ka HEAK-i töö eesmärk, kuid eluks kasulikku teadmist saadi läbi toonase majanduskriisi kogemuse küllaga ning sotsiaalselt oldi aktiivsed.
«Hetkel toimub jooksmine odava raha järele, idee ja eesmärgid ei ole hetkel niivõrd olulised. Tsiteerides klassikuid, toimub areng mugavustsoonist väljaspool.
MAK võrgustik (Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik) peab olema ajas kohanduv, nagu iga teinegi ettevõte,» leidis ta.
Ettevõtlusega alustades ei tasuks võimalikke kriise karta
Mistahes situatsioonis ei tasuks ettevõtlusega algusetegemist Vossi sõnul karta. «Kõik - nii vajadus, motivatsioon kui teostus - tuleb enda seest ja alati omal ajal. Kui on kriis, siis võib ju mõelda, et mis ma ikka ettevõtjaks hakkan, pole kliente, rahval raha pole jne.
Nii et selles plaanis vastaksin ma isiklikult ikka julgustavalt - üldine konjunktuur on hea,» ütles Voss, tuues veel ühe näite eelmisest masu-ajast, mil töötu naine hakkas tegema koolitusi «Kuidas nädalas viie euroga söönuks saada». Sai hitiks, tuli raamat,» kostis ta.
Loo moraal on Vossi sõnutsi selles, et kui aitad oma ettevõtmisega lahendada kellegi vajadust/probleemi, pole ettevõtjaks hakkamise ajastuses vahet.
«Mõistagi ei tasuks toimetada nii, nagu näiteks panustab börsil spekulant. Oma idee läbikavandamine on väärt protsess ja alati väga hea koolitus, seda isegi siis, kui sellest ka muud asja ei saa,» julgustas Voss inimesi ettevõtlust võimalike kriiside tõttu mitte pelgama.