Müük pole õnnestunud: hüljatud ministeeriumihoonetesse kolivad hoopis ametnikud

Vana majandusministeeriumi hoone Harju tänaval. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kuigi riik lootis tänavu endised tühjad ministeeriumihooned maha müüa, pole see õnnestunud. Selle asemel kolivad sinna hoopis uued riigiasutused. 

Mäletatavasti jäid pärast nn superministeeriumisse kolimist möödunud aasta augustis mitu Tallinna kesklinnas asuvat ministeeriumihoonet jõude seisma.

Kõige paremini läks sotsiaalministeeriumi Gonsiori tänava hoonega, mis müüdi mullu jaanuaris enampakkumisel 3,8 miljoni euro suuruse alghinnaga Kaamos Groupi tütarfirmale Avala OÜle.

Majade käsutaja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) selge soov oli sel aastal müüa ka endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone Harju tänaval vanalinnas. Selle asemel kolib sinna aga hoopis riigiasutus, ütles RKASi kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper. Mis asutusega on tegu ja kui pikalt ta maja kasutab, Sepper ei täpsustanud, kuna kokkuleppeid pole veel sõlmitud. 

Harju tänava maja kohta on varasemast teada niipalju, et kinnisvarafirma DTZ Kinnisvara hindas mullu kevadel maja väärtuseks 3,9 miljonit eurot.

Sama lugu on ka Tõnismäe 5a aadressil asuva endise justiitsministeeriumi hoonega, mille tulevasteks kasutajateks saavad haridus- ja teadusministeeriumi asutused. Suvel kasutas hoonet veel Harju maakohus. Teine endine justiitsministeeriumi hoone Tõnismäe 8 on praegu aga konserveeritud. See tähendab, et RKAS tagab hoone valve, heakorra ja minimaalse köetuse. «Välistatud ei ole hoone suunamine müüki,» ütles Sepper.

Rahandusministeeriumi kasutuses olnud endised hooned Endla ja Lõkke tänaval on samuti jätkuvalt RKASi käes. Lõkke 5 ja Endla 13 majad on osaliselt üüritud, Lõkke 3a aga konserveeritud. «Hoonete tänane peamine eesmärk on riigi kinnisvara vajadusi lahendada,» selgitas Sepper.

Raha tuulde loopimine

Postimees kirjutas tänavu kevadel, et õige rakenduseta ministeeriumimajade üleval pidamisele on kulunud juba umbes 50 000 eurot.

Seda võttis tõsiselt kritiseerida endine riigihalduse minister, reformierakondlasest riigikogu liige Arto Aas, kes ütles, et kuigi vanadest majadest välja kolimine oli ette teada juba paar aastat tagasi, pole ikka midagi tehtud. «Suurte majade tühjalt hoidmine Tallinna südalinnas on raha põletamine. Selle põhjus saab olla ainult rumalus või hoolimatus,» lajatas ta.

Ta on enda sõnul suhelnud sel teemal ka erasektori kinnisvaraarendajatega. «Kõik on olnud seda meelt, et see pole varade kõige mõistlikum ega kasulikum haldamine,» selgitas Aas.

Poliitik rõhutas, kuna niivõrd hea asukohaga kinnisvarale pole juba peaaegu aasta jooksul rakendust leitud, tekib küsimus, kui palju on riigil seetõttu potentsiaalset üüritulu saamata jäänud. «Minister on ametist lahkumas, aga probleem jääb üles,» lisas Aas.

Kinnisvaraekspert, Colliers Internationali partner Margus Tinno ütles, et ükski normaalne eraomanik ei laseks raha niisama tuulde. Sarnaselt Aasaga leidis ta, et riigil oli enne superministeeriumisse kolimist aega paar aastat, et tühjaks jäävatele hoonetele mingi otstarve leida.

Endine riigihalduse minister Jaak Aab, kelle haldusalasse majade eest vastutav RKAS kuulub, vastas toona kriitikutele, et kinnisvara pealt saamata jääva tulu arvutamine on liiga spekulatiivne. Seetõttu ta Aasa küsimusepüstitust õigeks ei pea.

RKAS lisas Aasale, et kuna nende eesmärk on leida kõige otstarbekam lahendus ja paigutada hoonetesse eeskätt riigiasutusi, mitte sekkuda erabüroopindade renditurule, pole saamata jäänud tulu arvutamine asjakohane. Samuti oleks varasema rendihinna põhjal tehtud mehaaniline arvutus lihtsalt spekulatsioon, leidis ta.