/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2011/11/04/821160t1hc547.jpg)
Eestit Euroopaga ühendava Rail Balticu puhul ei ole põhiteemaks, kas tee läheb läbi Tartu või Pärnu, vaid endiselt on tähtsaim küsimus, kas uut raudteeühendust on üldse vaja.
Unistuste Rail Baltic – ilus ja kallis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune debatt Rail Balticu üle läheb ikka täitsa metsa poole. Jutt käib ainult sellest, kuidas kiired reisirongid edasi-tagasi kihutavad ning kuidas tulevikus saab Eestist rongiga mugavalt Berliini ja Varssavisse või kuhu iganes.
Võtmeküsimus paistab olevat, kas Rail Balticu liin läheb Tallinnast Läti poole Pärnu kaudu (nagu praegu planeeritud) või läbi Tartu. Viimase kasuks kirjutab näiteks ajakirjandus- ja kommunikatsiooniteadlane Anu Masso (EPL 28.10) ning sama toetab Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Tõnis Lukas.
Müncheni tehnikaülikooli magistrant Hannes Luts kirjutas (PM 25.10) jälle sellest, et Rail Baltic võiks minna läbi Rapla ning ka Lätis tuleks trassi muuta, et ikka rohkem reisijaid rongile pääseks.
Nad kõik eksivad või täpsemalt öeldes räägivad teemast mööda. Rail Balticut ei tehta reisirongide jaoks, see on kolmandajärguline teema.
Loe edasi Postimees Plussist!