/nginx/o/2011/11/04/820726t1h7040.jpg)
Sankt-Peterburgi panga nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul võib kriisi, mis Euroopas üha hoogu kogub pealiskaudselt nimetada võlakriisiks, aga see on eksitav diagnoos. See on üle oma võimete elamise kriis ja seda võib nimetada ka demokraatia kriisiks.
«Kuidas ikka saab nii, et osade maade poliitikud lubavad palju rohkem, kui on võimalik ja siis kui asi on juba nii lootusetu, et sinu võlgadest kirjutatakse pool maha, korraldatakse rahvahääletus, kas kärpida kulusid või mitte? Meiesugustele on see uskumatu lugu. Kas selline demokraatia on ikka võimalik?» küsib Neivelt oma blogis.
«Miks on täna nii, et demokraatlikel riikidel on suured laenud ja teistel reservid? Erandiks on vaid Põhja-Euroopa riigid, kus on korralik demokraatia ja mõistlik laenukoormus,» lisas ta.
Kui piisavalt tugevaid otsuseid ei tehta, võib kriis tema kinnitusel üle minna demokraatia kriisiks.
Neivelti sõnul on täna ainukene lahendus muuta Euroopa Liit vabakaubandusliiduks ning eurotsooni riigid peaksid veelgi rohkem võimu tsentraliseerima Saksamaa-Prantsusmaa teljel.
Lahendusena pakub Neivelt välja, et Euroopa Liidu juhid peaksid kokku leppima, et korraliku eelarvedistsipliiniga riigid, kes on nõus edaspidise tsentraliseerimisega, jäävad ruumi ja need, kes sellega ei nõustu, lahkuvad. Lahkujatele ja nendele, kes ei taha rahaliiduga ühineda, tehakse tänane Euroopa Liidu leping lihtsamaks. Samuti peaksid rahaliidust lahkumiseks olema selged reeglid.
«Seega oleks meil vabakaubandusliit ja rahaliit ning reeglid oleksid neil erinevad. Rahaliidus oleks tänasest rohkem integratsiooni ja Euroopa Liidus vähem. Siis saab otsustusprotsessi toimima ja saab hakata tegelema kriisi lahendamisega, sest praegune klubiline juhtimine on ennast ammendanud.»
«Või üritame veel kusagilt laenu võtta ja loodame, et Euroopas toimuvad «struktuursed muutused« ning ükskord suudetakse neid laene teenindada? See oleks pigem lõputa õudus,» märgib Neivelt.