/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/12/497574t1h0d0c.jpg)
Ülemaailmne kliimalepe, mis järgib Euroopa Liidu vastavat tegevuskava, võiks sündida aastaks 2015 ja jõustuda 2020.
Euroopa Liit loodab jõuda üleilmse kliimaleppeni 2020
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aeg pole praegu küps suureks läbimurdeks Durbanis,» ütles Euroopa Komisjoni kliimapeadirektoraadi osakonnajuhataja Laurence Graff reedel Brüsselis ajakirjanikele.
Graff märkis, et mullu Cancunis tehti suuri edusamme, edusamme on oodata ka Durbanist, kuid Kyoto protokolli pikendamist või muud suurt üleilmset kokkulepet on veel vara oodata.
Kyoto protokolli kehtivus lõpeb 2012 ja pärast seda pole enam ühtegi siduvat globaalset kliimalepet. «Tehtud on palju tööd, kuid teha on veel palju, nii tehnilisi kokkuleppeid kui ka poliitilisi otsuseid,» lausus Graff.
Novembri lõpus Durbanis toimuva ÜRO kliimapoliitika kohtumise eesmärgiks ongi Euroopa Liit seadnud Graffi sõnul selle, et Kyoto protokolli lõppemise järel tekkinud tühimik täita uue üleilmse leppe ettevalmistamisega aastaks 2015.
Graff kordas, et Venemaa, Austraalia, Jaapan ega Uus-Meremaa ei soovi Kyoto protokolli pikendada. Uus ülemaailmse leppe sünniks on aga ennekõike vajalik nii USA kui suurte arenevate riikide nõusolek. Ennekõike on jutt Hiinast ja Indiast, aga ka Brasiiliast.
Euroopa Liit on oma põhimõttelised kliimaeesmärgid seadnud dokumendis tegevuskavas, mis peab oma eesmärgid täitma aastaks 2050. Uus üleilmne õiguslikult siduv lepe, milles osalevad kõik riigid, peaks aluseks võtma selle sama tegevuskava.
Euroopa Liidu kliimategevuskava 2050 peamised eesmärgid on CO2 emissiooni vähendamine 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Sellega kaasneks energiatarbe vähenemine 30 protsenti.
Euroopa Liidu kliimavolinik Connie Hedegaard ütles, et euroliit ei soovi, et arenevate majandustega riigid võtaksid sama suurejoonelised eesmärgid kui arenenud riigid, kuid nad peavad nende põhimõtetega nõustuma ja seadma Euroopa tegevuskavast lähtuvad oma eesmärgid.