G20 tippkohtumise raames kogunenud euroala liidrite ja ELi tippjuhtide jutuajamisi Cannes’is domineeris Itaalia: vestlejaid tegid ärevaks teated tõsistest lõhedest Silvio Berlusconi valitsuses, mis ei pruugi enam kaua koos püsida.
G20: grillides Berlusconit
Eilset kahetunnist koosolekut kommenteerides ütles üks Euroopa ametnik, et Berlusconi ametivend ja -õde Nicolas Sarkozy ja Angela Merkel keskendusid küsimusele, kuidas Itaalia finantsturgude usalduse tagasi võiks võita.
«Kõik keerleski peamiselt Itaalia ümber,» ütles ametnik koosoleku kohta. «Meil on päris hea pakett, kuid turgude usaldus meil puudub.»
Koosoleku kulgedes kasvasid Itaalia riigivõlakirjade tootlused jõudsasti ja püstitasid uueks euroajastu tippmargiks 6,4 protsenti. Vahe Saksa võlakirjade tootlustega venis korraks lausa 462 baaspunkti peale.
Analüütikud hoiatavad, et kui tootlused jäävad püsima üle 6,5 protsendi ja vahe üle 450 baaspunkti taseme, võib Itaalia (riigivõlaga 1,9 triljonit eurot) sattuda laenukulude kasvu spiraali, mis viib ta Kreeka, Portugali ja Iiri teed. Ehk siis abipaketi suunas, mille jaoks ELil adekvaatset tulejõudu pole.
Itaalia ametnike sõnutsi rõhutas Berlusconi, et Itaalia maksab kindlasti oma võlad. Ühtlasi tõstis peaminister esile parlamendi ette asetatud reformiettepanekuid (nt riigivarade müük; kohalike omavalitsuste teenuste erastamised; maksusoodustused infrastruktuuri projektidele).
Sarkozy ütles, et Euroopa liidrid kuulasid Berlusconi ettekannet «huviga». Kuid ta lisas: «Küsimus polegi niivõrd paketi sisus, kuivõrd selle rakendamises. Ja just selles osas tuleb meil tööd teha.»
Itaalia reformimeetmete rakendamise seire teostamine on antud Euroopa Komisjoni hooleks. Komisjon on saatnud Roomale terve rea küsimusi, mille abil üritatakse välja raalida, kuidas valitsusel töö edeneb. Vastuseid tahetakse hiljemalt 11. novembriks.
Ühtlasi kavatseb komisjon läkitada Itaaliasse «misjonigrupi», mis üritab tuvastada «lahtisi otsi», ütles ülalmainitud Euroopa ametnik. Eksperdid üritavad saata euroala rahandusministritele info novembri lõpuks, mil nood koosolekule kogunevad.
Teine asi on, kas Itaala paremtsentristlik koalitsioon nii kaua üldse vastu peab.
Kui Berlusconi ja tema rahandusminister Giulio Tremonti Cannes’i jõudsid, olid seal juba liikumas jutud sellest, kuidas need kaks kolmapäeval reformilubaduste üle ragistanud olid.
Tremonti olevat pöördunud peaministri poole järgmiste sõnadega: «Ma ütlen sulle, Silvio, et kui sa oma postile jääd ja lahkuda ei kavatse, kostitavad turud sind esmaspäeval katastroofiga. Sest Euroopa ja turgude probleem – on see nüüd õige või mitte – oled tegelikult sina.»
Lisaks nõuavad ka kuus peaministri partei parlamendiesindajat temalt tagasiastumist ja uuele valistusele tee tegemist. Veel kaks hüppasid eile üle opositsioonilise UDC partei poolele. Kuuldavasti on end minekule sättimas veel terve rida «dissidente».
Tuleval teisipäeval seisab valitsusel ees võtmelise tähtsusega hetk, kui parlament langetab otsuse 2010. aasta aruandluse üle. Parteiametnikud kinnitavad, et kui valitsus põhja läheb, on ainsaks alternatiiviks varajased valimised – kuigi opositsiooniparteid ja riigipea Giorgio Napolitano üritavad leida laiapõhjalist toetust tehnokraatidest üleminekuvalitsusele, mida võiks juhtida endine ELi volinik Mario Monti.
Brüsseli uuringufirma Re-Define kommenteerib: «Itaalia ise ei saa paanika tõkestamiseks enam midagi teha. Abi peab tulema väljastpoolt, kuigi Berlusconi lahkumine teeks selle ehk lihtsamaks.
Võib-olla oleks aeg pakkuda Berlusconile võimalust väärikalt lahkuda, lubades amnestiat ja võimalust siirduda eksiili. Juba sellega, et ta ikka veel võimu külge klammerdub, on ta teinud Itaaliale ja Euroopa üritusele äraütlemata palju kahju.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.